Head ajad esoteerikaturul: eestlased janunevad kiriku asemel selgeltnägijate, võlukristallide ja uusvaimsuse järele

Kristalliteraapia. Pime ruum. Šamaani­trumm. Selgeltnägijad, kes figureerivad seltskonnaaja­kirjanduses kõrvuti ärieliidiga. Eesti on Euroopa üks ilmalikumaid maid, aga kiriku asemel otsivad paljud eestlased abi esoteerikast. Kuidas see nii on läinud?

„Nõudlus ja pakkumine käivad käsikäes,“ tutvustab Eesti Rahva Muuseumi teadur Tenno Teidearu esoteerikaturu algtõdesid.

Teidearu on Tartu ülikooli etnoloogiadoktorant ja ta on oma doktoritöö tarbeks juba mitu aastat uurinud Eesti esoteerikakaubandust.

„Esoteerikapoodide müüjad on rääkinud, et mingil ajahetkel hakkasid inimesed poodi tulles küsima poolvääriskive, mida neil poes müügil ei olnud, ja seetõttu hakkasid poed rohkem kive sisse ostma ja pakkuma,“ ütleb Teidearu. Eestis usub umbes kolmandik inimesi ...