Ameerika rokkbändist Pearl Jam rääkides eristatakse tihti kaht ajastut - enne ja pärast Roskilde festivali tragöödiat aastal 2000. “Ma loen kolmeni ja te teete kõik kolm sammu tagasi, palun,” käskis bändi ninamees, kui adus, et miski pole õigesti. Pillid seiskunud, publik tardunud, avanes vaatepilt, mis bändi silmnähtavalt vapustas. Sel ööl tallati nende kontserdi ajal surnuks üheksa inimest.

Kakskümmend üks aastat hiljem trambitakse Houstonis mutta kaheksa noore inimese elud. Vahepealsesse aega jääb veel hulgaliselt juhtumeid, aga neid pole mõtet ükshaaval meenutada, kõik läksid sama rada - artist jätab kontserdi seisma, korraldajad vabandavad, ahastavad ja mitmel puhul läheb üritustesari laiali. Õnnetuse järel vaadatakse põhjalikult üle turvameetmed, süüdlased vastutavad. Poleks hetkekski põhjust kahelda, et Astrofestivali katastroof sama rada ei kulgeks, kui ei esineks üht olulist, uskumatut erinevust - Travis Scott jätkas kontserdiga veel 37 minutit pärast seda, kui Houstoni politsei oli välja kuulutanud rohkete kannatanutega eriolukorra (mass casualty event). Räppar tegi oma kava eeskujulikult lõpuni. Sõna otseses mõttes üle oma fännide laipade.