Tasumata arve käibemaks pinnuks silmas

Vaevalt leidub ettevõtjat, kes poleks oma äritegevuses kokku puutunud ebameeldiva olukorraga, kus klient jätab tehtud töö või müüdud kauba eest arve maksmata. Arve sissenõudmiseks tuleb kulutada lisaressursse ja kõigele lisaks maksta enda taskust riigile ära käibemaks. Seniste reeglite kohaselt sai maksukulu vähendada ja arvet krediteerida üksnes juhul, kui kaup või teenus ei vastanud nõuetele või kui kauba või teenuse võõrandamist ei toimunud. Kui arve mittelaekumine oli tingitud üksnes kliendi kehvast maksevõimest, ei andnud see ettevõtjale õigust kreeditarvet esitada ega muuta oma käibemaksuarvestust ja riigilt käibemaksu hiljem tagasi nõuda.

Uuest aastast avaneb võimalus seda ebaõiglast olukorda mõnevõrra muuta. Käibemaksuseadusesse lisati võimalus nn lootusetute arvetega seonduva maksuarvestuse korrigeerimiseks (jõustub 01.01.2022). Seadus sätestab, millal saab arve laekumist pidada lootusetuks ja millisel juhul tekib õigus käibemaksu tagasi arvestada. On rida kohustuslikke nõudeid, mille eesmärk on tagada maksude nõuetekohane kogumine ja välistada kuritarvitused.

Maksukohustuse vähendamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused.

• Kliendile on väljastatud arve, mis on jäetud kas osaliselt või täielikult tasumata ja sellelt tehingult arvutatud käibemaks on kajastatud tehingu toimumise maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil. Kui kauba või teenuse eest pole arvet väljastatud või asjassepuutuvat käivet vastaval maksustamisperioodil deklareeritud, ei ole õigust oma maksukohustust vähendada.
• Nõue on võõrandamata. Kui nõue on võõrandatud, siis ei ole enam tegemist võlaga ja sellele antud eriregulatsioon maksuarvestuses ei kehti.
• Arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 3 aastat.
• Nõue on raamatupidamises maha kantud. Nõue kantakse raamatupidamises maha, kui võlga ei ole õnnestunud vaatamata senistele pingutustele sisse nõuda ja enam ei saa eeldada selle tasumist võlgniku poolt. Nõude võib maha kanda ka juhul, kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu. Nõude mahakandmisega raamatupidamises on ettevõte objektiivsetel põhjustel loobunud sellega edasi tegelemast ehk hinnanud võla lootusetuks.
• Suurema kui 30 000-eurose nõude kohta on jõustunud kohtulahend. Siin ei kehti nõue, et arve tasumise tähtpäevast peab olema möödunud vähemalt 12 kuud.
• Tehing ei ole tehtud seotud isikuga. Seotud isikute vaheliste tehingute puhul maksukohustuse vähendamise õigust lootusetu võla korral ei ole. Seotud isikud võivad olla teineteisest majanduslikult või muul viisil sõltuvuses, mistõttu on võimalik, et nad teevad omavahel tehinguid sellistel tingimustel, mida sõltumatud isikud omavahel ei teeks.
• Arve saajat on teavitatud kirjalikult nõude mahakandmisest. Teavitus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teavituse esitamiseks ei ole kreeditarve esitamine. Kui teavitust ei ole võimalik objektiivsel põhjusel esitada, näiteks isik on likvideeritud ja puuduvad kontaktandmed, kellele ja kuhu teavitus saata, siis muude tingimuste täitmisel on õigus kasutada võimalust lootusetu võla korral oma maksukohustust vähendada. Uuest aastast avaneb võimalus seda ebaõiglast olukorda mõnevõrra muuta. Käibemaksuseadusesse lisati võimalus nn lootusetute arvetega seonduva maksuarvestuse korrigeerimiseks (jõustub 01.01.2022). Seadus sätestab, millal saab arve laekumist pidada lootusetuks ja millisel juhul tekib õigus käibemaksu tagasi arvestada. On rida kohustuslikke nõudeid, mille eesmärk on tagada maksude nõuetekohane kogumine ja välistada kuritarvitused.

Juhul kui pärast nõude mahakandmist siiski võla katteks midagi laekub, tuleb ettevõtjal arvestada laekumine oma maksustatava väärtuse hulka selles maksustamisperioodis, kui nõue osaliselt või täielikult tasuti.

Ka võlgnikul on kohustus korrigeerida osaliselt või täielikult tasumata arve alusel oma maksuarvestust ja arvestada varem maha arvatud käibemaks oma maksukohustusena maksustamisperioodis, mil ta sai arve esitanud isikult teate nõude raamatupidamises mahakandmisest.

Kokkuvõtteks tasub enne võlgade mahakandmist igakülgselt kaaluda ja hinnata nõude sissenõudmise perspektiive. Üksnes maksukulu silmas pidades ei tohiks eesmärgiks olla liiga kergekäeliselt võlgade sissenõudmisest loobumine. Nõuete raamatupidamislik ja maksuõiguslik arvestus iseenesest ei tekita ega muuda nõude tsiviilõiguslikku alust. Advokaadibüroo Hansalaw abistab kliente nii maksu- kui ka tsiviilõiguslikes küsimustes.