Itaalia peaminister Mario Draghi tuli Kaja Kallase juurde ja ütles, et paistab, et ta oli varem pagana hea advokaat.

„Ma ei olnud just halb,“ naeris Kallas vastu, „aga ma pole kindel, et ma olen sama hea poliitik.“

Eelmisel ööl oli Kallas tunde veninud Euroopa Ülemkogu maratonkoosolekul vaielnud Saksa kantsleri ­Angela ­Merkeli ja Prantsusmaa presidendi ­Emmanuel Macroni plaani vastu korraldada Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine. Ehkki Eestil oli selles vastuseisus toetajaid, olid nad valdavalt vait või otsustaval hetkel ruumist väljas. Vaidlus oli kirglik.

Kallas jäi peale. Merkel ja Macron andsid alla.

Eestis nõustub üha rohkem inimesi pigem siiski Kallase vastunalja teise poolega. Kriitika valitsuse ja Kallase juhtimisoskuste ning -võimete suhtes on laialdane. Raevus on need, kes ei ole ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerinud, aga ka need, kelle arvates on esimestega lubamatult leebelt käitutud, lastud valitsusele pähe istuda.

Ekspress asus valitsuse juhtimisest lugu tegema poolteist kuud tagasi, siis kui mustad koroonanäitajad taevasse sööstsid ja ühtki valguskiirt tunnelis ei terendanud.

Ekspress saatis Kaja Kallast töövarjuna ühel tavapäraselt ülitihedal teisipäeval. Me rääkisime suure hulga inimestega, kes vahetult näevad valitsuse tööd ja seda, kuidas peaminister Kaja Kallase valitsus töötab. Me otsisime allikaid, kes on lähedalt näinud mitme valitsuse tööd.

Intervjueerisime mitu korda Kallast ennast ja tema lähimaid meeskonnaliikmeid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid