Pika vahuse oja veerel väikeses majas elas Jüri. Nii kõlab selle loo algus, aga kohe tuleb mõndagi täpsustada.

Ei olnud see maja nii väike ühti – lihtsalt Jüri oli väga suur mees ja korra oli ta oma pea selle (suure, mitte väikese) maja uksepiida vastu ära löönud, pärast mida maja kahvatus ja häbenema hakkas. Ja teatavasti muutub see, kes häbeneb, oma kasvult alati veidike väiksemaks. Nii saigi suurest majast väike maja.

Jüri pani lipsu ette, võttis kõpla ja kaevas ukse alla käigu, et edaspidi ilma pead ära löömata õue pääseda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid