Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, stardib 2026. aastal Maalt Veenusele sond. Kolme kuu pärast jõuab see kohale, liugleb läbi sealse atmosfääri pilvede ning saadab Maale andmeid sealsest keskkonnast. Millised keemilised ühendid leiduvad Veenuse pilvedes? Kui palju on seal hapnikku? Milline tuul puhub? Kui happeline on keskkond? Ja mis kõige olulisem: kas Veenuse pilvedes on elu jälgi või elu ennastki?

Üks sondi olulisematest sensoritest on välja mõeldud Tartus: prototüüp ainulaadsele happesust maitsvale „keelele“ valmis tänavu suvel Tõravere observatooriumis.

„Kui ma oma vanaemale selgitasin, millega ma viimasel ajal tegelen, võtsin asja kokku nii: ma lähen maitsma, kui hapud on Veenuse pilved,“ räägib üks projekti osaline, bioloog Laila Kaasik.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid