Kuidas edastada tahteavaldust?

Maailm avardub, igapäevaelu erinevad aspektid on muutustes. Elu korraldamisel puutume tahtmatult kõik järjest rohkem kokku erinevate lepingute, tehingutega, kus tsiviilõiguste teostamisest sõltub, millised on meie tegelikud kohustused ja õigused. Selleks, et sõlmida lepingut, teatada enda etteheidetest tehtud töö, müüdud asja kvaliteedi suhtes jne, peame enda tahet selgelt väljendama.

See eeldab teadmisi ja oskuseid tahteavalduste koostamise, edastamise ning ka tõestamise erinevatest võimalustest – telefonikõnest ja tavakirjast kuni e-allkirjadega tõestatud sõnumiteni e-kirjade/SMS-ide/sotsiaalmeedia jne kaudu. Kuidas aga edastada enda tahteavaldus selle võimalikule adressaadile viisil, et see loetakse vaidluse korral hiljem teisele poolele kättesaaduks? TsÜSi § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜSi § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Tuleb tähele panna, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538/82, p 14).

Palju keerulisem on tõestada vaidlustes isikute, kes ei ole seotud majandus- ja kutsetegevuse kaudu, vaheliste tahteavalduste edastamist ja kättesaamist e-kirjade abil. Omavahel konkreetses (õigus)vaidluses olevate erinevate osapoolte tahteavalduste edastamise ning kättesaamise osas e-kirjade kaudu on Riigikohus 29. novembri 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-14714 lahendanud eelnimetatud küsimust. Lahendis antud seisukohad kehtivad omavahel õigussuhtes olnud isikute (kinnisasja kaasomanikud) kohta. Nende osas asuti seisukohale, et e-kirjakasti ei peaks küll kontrollima iga päev, ometi saab e-kirja teel saadetud teate lugeda kättesaaduks ühe nädala möödumisel selle serverisse saabumisest. Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Kehtiv kohtupraktika on Eestis selliselt asunud seisukohale, et isiku e-kirja aadressi saab (õigus)vaidluses osalemise korral pidada tema elu- või asukohaks TsÜSi § 69 lg 2 teise lause mõttes. Isik, kes on endale hankinud e-kirja aadressi, peabki arvestama sellega, et keegi võib sellele e-kirja aadressile saata talle õigusliku tähtsusega teateid, eriti olles (õigus)vaidluses osapooleks. Eelnevaga seonduvalt peaks e-kirja aadressi omandanud isiku huvides olema hankida endale e-kirja regulaarseks lugemiseks vajalikud seadmed, tarkvara ja internetiteenuse ning oluline – ta peab hoidma eelnevad pidevas toimimises, samuti jälgima regulaarselt oma e-postkasti sisu.

Kehtiv õigus on loonud tagatised, et ei riik, kohalik omavalitsus ega ka asjasse mittepuutuv kolmas isik ei saaks ilma õigusliku aluseta ligipääsu meie isikuandmetele, sh e-kirja aadressidele. Usume ja loodame, et keegi ei saa meie isikuandmeid kuritarvitada. Mõistlik oleks siiski hoida enda e-postkasti(de)l silma peal ning tõsiselt kaaluda mittevajalike e-kirja aadresside kasutamise lõpetamist.

Advokaadibüroo Hansalaw abistab kliente nii maksu- kui tsiviilõiguslikes küsimustes.

Soovime Teile rahulikku ja rõõmurohket aastavahetust.