Ludmilla tütar Alesja mäletab hästi seda päeva, kui ema tuli koju ja ütles, et nüüd on minek. Oli 2004. aasta detsember, jõuludeni oli jäänud paar nädalat. Kiiruga pakkisid ema ja tütar asjad – mustrilised suvekleidid, sinise Reeboki dressipluusi, kingad, Alesja kooliõpikud ja töövihikud. Teleka ja arvuti võtsid nad kaasa. Kõik muu – Alesja voodi, laud, mille taga ta oma koolitükke tegi, elutoa kapp, kus Ludmilla hoidis oma raamatuid – ta armastas lugeda – jäi maha.

Sinna, kuhu nad läksid, rohkem asju kaasa võtta ei saanud.

Alesja käis siis üheksandas klassis. Oma tuba tal enam ei olnud.

Pärast koduta jäämist ema muutus, räägib tütar Alesja. 

Jaga
Kommentaarid