Eesti ja „Eesmärk 55“ laupkokkupõrget õnnestus vältida. Pääsesime riivakaga

Rohepöördest on saanud energiakriisi käigus kuum kartul, mida poliitikud endast üha kaugemale üritavad lükata, nagu näitas Eesti seisukohtade sünd Euroopa Komisjoni „Eesmärk 55“ osas. See ei ole Eesti huvides.

Keset eelmist, läbi aegade kuumimat suve potsatas Eesti lauale ports ettepanekuid Euroopa Komisjonist. Paketi kaanele oli kirjutatud „Fit for 55“, eesti keeles „Eesmärk 55“.

Pealtnäha on asi lihtne. Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et Euroopa majandus peab olema süsinikuneutraalne aastaks 2050. See eesmärk on juba seadustatud Euroopa Liidu tasandil. See on siduv. Kahtlemata on see ka õige suund, kui tahame elamisväärset ja puhast tulevikku.

Kalk matemaatika näitab halastamatult: senise poliitikaga me sinna ei jõua, isegi lähedale mitte. Vaja on teha kiiremini. Vaja on tegutseda süsteemsemalt. Läbimõeldumalt. Paljudes eluvaldkondades, mitte ainult energeetikas. Sellest lähtudes tegigi Euroopa Komisjon ettepanekud reformideks, mis peavad meid kohale viima.