Linnulend ja taevaavarus

Elnara Taidre kirjutab Kristi Kongi ja Krista Mölderi näitusest „… ja teised valguse varjundid“ Tallinna Kunstihoones.

On näitusi, mille arvustuse ­eelistaksin ehk kirjutamata jätta – mitte sellepärast, et need on halvad, vaid vastupidi, nii head, et sõnadesse ümberpanemisel läheks neist midagi olulist kaduma. Kirjeldamatusel ja sõnastamatusel on oma mõnu ja ka tähendus, teatud puutumatuse algupära, mille võlu verbaliseerimiskatsed pahatihti rikuvad.

Just selline näitus on Kristi Kongi ja Krista Mölderi „… ja teised valguse varjundid“ Tallinna Kunstihoones, kus olulist rolli mängivad peaaegu aimamatud, efemeersed elemendid: valgus, õhk, vaikus teoste ümber ja vahel. Siiski on näituste mõistmisel kokkuvõttes tähtis, et keele-eelne ja keelepõhine tunnetus – emotsioon ja idee – oleksid tasakaalus. Sellel näitusel need kahtlemata on, sest tähtis ühisjoon mõlema kunstniku loomemeetodis on poeetilisuse ja analüütilisuse ühendamine, kutsudes nii sõnatult vaatlema kui ka süvenenult kaasa mõtlema.