Eesti psühholoogide liidu liige Ants Rootslasest: tegemist tundub olevat ülemäärase enesekindlusega ja enese­kriitika puudumisega

"Ilusasti ­rääkimine, võib-olla ka sarmikus, enesekindlus – psühholoogilise abi osutamiseks sellest ei piisa,“ ütleb kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Kaia Kastepõld-Tõrs. "Vaimse tervise professionaalse abi osutamine ja meelelahutus tuleks hoida selgelt lahus."

Eesti Ekspress avaldas eile loo End Eesti nõutuimaks terapeudiks nimetava Ants Rootslase seni varjatud jahmatav pool

Tänahommikuses "Terevisioonis" lahkasid teemat ka kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa ning Eesti kliiniliste psühholoogide kutseliidu juhatuse liige Iiris Velling, kes mõlemad tõdesid: see nõuab kiireid poliitilisi otsuseid, et kliiniliste psühholoogide abi oleks kättesaadavam. 

Teatud juhtudel võib olla ohtlik pöörduda vaimse tervise probleemidega inimese poole, kel pole väljaõpet. Abi pakkuv inimene võib küll soovida head, aga ta ei pruugi tunnetada oma kompetentsi piire ega saa aru, kui inimese elu päästmiseks tuleks ta suunata kliinilise psühholoogi või psühhiaatri juurde.

Üks metoodika, mis on alternatiivsete terapeutide seas populaarne – regressioon ehk tagasiminek eelmistesse eludesse. Sel puudub teaduslik seletus. "Veelgi enam, tegemist on potentsiaalselt ohtliku sekkumisega, kuivõrd võib tekitada valemälestusi ehk mälestusi sündmustest, mida tegelikult pole olnud," hoiatab Kastepõld-Tõrs ja