Mis vorst anti? EKRE võttis krüptoeelnõult 600 blokeerivat muudatust tagasi
(44)
Riigikogu asub täna teisel lugemisel arutama eelnõu, millest osa reguleeriks ka krüptorahaettevõtete tegevust. See arutelu oleks pidanud täna kestma sügavasse öösse, sest EKRE saadik Ruuben Kaalep oli esitanud ligi 600 muudatusettepanekut. Ilmselgelt blokeerimiseks esitatud muudatusi rahanduskomisjon ei toetanud ja neid tulnuks täna ükshaaval läbi vaatama ja tõenäoliselt ka hääletama asuda.
Eile aga otsustas Kaalep rahanduskomisjonile teatada, et võtab oma pea 600 muudatusettepanekut tagasi. Niisiis on EKRE otsustanud algselt planeeritud riigikogu töö pidurdamise ära jätta.
Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik pakkus, et EKRE-l küllap ei olnud enam põhjust obstruktsiooniks, kuna neid enim häirinud punktis leiti kompromiss. "Nende põhiline sisuline muudatus puudutas kapitalinõuet ettevõtetele, et neil peab olema rohkem kapitali," selgitas ta. Selle osas leiti kompromiss, et need nõuded ei ole nii kõrged kui algselt plaanitud.
Ruuben Kaalep esitas asja veidi teisiti – EKRE sai olulise võidu eelnõus. "Võetakse välja järelevalvetasu, mis oli suurim mure ettevõtjatele," ütles Kaalep. Kui EKRE läinuks obstruktsiooni peale, ähvardas koalitsioon siduda eelnõu usaldushääletusega ja siis panna hääletusele eelnõu ilma selle EKRE-le olulise muudatuseta. Seega oligi rahvuskonservatiividel valida, kas saada see muudatus ja võtta enamik ülejäänud 600-st tagasi või jääda kõigest ilma. EKRE valis esimese.
Kaalep lisas veel, et eelnõusse jäi siiski sisse kõrge omakapitalinõue, mis tõuseb uue eelnõuga praeguselt 20 000 eurolt 100 000 eurole. Seda peab ta endiselt liiga koormavaks.
Sisulisi ettepanekuid eelnõule esitaski Kaalep kokku neli-viis, neid ta tagasi ei võtnud, küll aga ülejäänud, mille sisuks oli teemaga täiesti haakumatud bussipeatuste nihutamise ettepanekud.
Eelnõu vastuvõtmine on koalitsioonile äärmiselt oluline. Sellega võetakse vastu muudatused, mis reguleerivad virtuaalvääringute turgu. Eestit ootab järgmisel kuul ees Euroopa nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyvali hindamine. Ilma muudatusteta krüptoturul oleks suur oht, et Eesti kukuks hindamise tulemusena nn halli tsooni riikide hulka. See oleks suur mainelöök.
Veel nädala eest oli Korobeinik valmis kaaluma, kas siduda see eelnõu rahandusministri usaldushääletusega. Nii oleks 600 muudatusettepanekust pääsenud, muidugi teoreetilise riskiga, et usaldushääletus ei lähe läbi. Nüüd seda teha vaja ei ole, sest EKRE võttis muudatused tagasi.
