Hea halduse tava – mitte lihtsalt sõnakõlks

Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikega on kokku puutunud ilmselt igaüks. On keerulisemaid ja lihtsamaid asjaajamisi, alates endale kodu ehitamise tarvis vajalikest toimingutest ja lõpetades keerukate konkurssidega avaliku raha saamiseks. Paljud on puutunud kokku maksumenetlustega.

Ametlikult nimetame erinevaid ameteid koondnimetusega „haldusorgan“. Huvitatud isiku suhtlust erinevate ametitega nimetame aga „haldusmenetluseks“. Ametnike otsust nimetame „haldusaktiks“. Haldusakt on näiteks ehitisele kasutusloa väljastamise otsus või otsus toetuse väljamaksmisest keeldumise kohta, otsus pakkumismenetluses toetusest ilmajäämise kohta jne.

Haldusmenetlus ei ole raketiteadus, rohkem kui 20 aastat tagasi oli see ellu kutsutud lihtsustamaks kodanike ja ametnike vahelist suhtlust eeskätt kodanike huvide kaitseks. Igas haldusmenetluses kehtib aga üks põhireegel, mis esmapilgul võib tunduda lihtsasti järgitav. HMSi § 40 lõikes 1 on ette nähtud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Tegemist ongi hea halduse tava peamise alussättega. Paraku ärgitab lihtsus ametnikke kohe ka formaalsuse suunas tegutsema. Täidame selle nõude kuidagi ära, saadame suvalisel ajal formaalse teavituse ja sõltumata arvamuse sisust meie poolt juhitavat rongi see vaevalt suunab või pöörab. Riigikohus on mitmetes lahendites sisustanud ja selgitanud hea halduse tava rakendamist.

Ärakuulamisõiguse tagamine peab olema tegelik ja tõhus (RKHKo 28.04.2014, 3-3-1-52-13, punkt 34). Ärakuulamine tuleb korraldada enne haldusakti andmist, mitte pärast seda, kui tegelik otsus on juba tehtud (MKSi § 13 lõige 1, HMSi § 40 lõige 1). Ärakuulamine on tegelik ja tõhus üksnes siis, kui selles toodud väited ja tõendid võivad reaalselt mõjutada ja muuta lõppotsust. Kui selline võimalus puudub, on ärakuulamise võimaldamine pelk formaalsus, mis jätab menetlusosalisele vale arusaama, et tal on võimalik haldusmenetluse tulemuse suhtes kaasa rääkida. Selliselt on sõltuvalt olukorrast ja menetluse eripärast sageli menetlusosalise enda sisetunde küsimus, kas ametnik on korraldanud ärakuulamisõiguse sisuliselt ja tõhusalt ilmselge sooviga arvestada kõiki asjaolusid või pelgalt formaalselt. Juhul, kui teie siseveendumus ütleb, et pakutud ärakuulamine on pelgalt formaalne, tasub kohe pöörduda abi saamiseks pädeva juristi poole.

Isegi, kui teatud haldusmenetlust reguleeriva normistiku sätted ja senine menetluskord annavad justkui ise ametnikule võimaluse ja õigustuse ärakuulamisõiguse formaalseks teostamiseks, tuleb vaatamata sellele igal juhul tagada taotleja sisuline ärakuulamine. Ja tagada ka huvitatud isiku esitatud asjaolude asjakohane rakendamine selliselt, et sellel on reaalne mõju haldusmenetluse tulemile. Kui haldusorgan lähtub eeldusest, et menetlust reguleerivatest õigusaktidest lähtudes ei saagi ärakuulamine mõjutada lõplikku otsust, muudab sellisest eeldusest lähtumine ärakuulamisõiguse kasutamise võimaluse näiliseks. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse (vt RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-80-06, punkt 20 ja seal viidatud lahendid).

Kui haldusorgan on teinud menetluse käigus sisulise lõppotsuse juba ette ära (kuigi see on veel haldusaktiks vormistamata) enne menetlusosalise arvamuse ärakuulamist ja seda pole enam mingil juhul võimalik muuta, kohtleb haldusorgan menetlusosalist haldusmenetluse objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (vrdl RKHKo 21.10.2021, 3-18-913, punkt 19).

Menetlusosaliste ärakuulamisel võib ilmsiks tulla argumente, mille tulemusel võivad otsused veel muutuda. Õigus olla ära kuulatud kaotab mõtte, kui otsused on juba tehtud ja menetlusosalise ärakuulamise järel pole enam võimalik midagi muuta.

Hea haldus eeldab ka seda, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMSi § 5 lõige 4).

HansaLaw Advokaadibüroo advokaatidel on suur kogemus just haldusmenetlustes väga erineva sisuga vaidluste lahendamisel ja seda nii kohtus kui ka kohtuväliselt.