Vildakalt woke vaade Ida-Euroopale

Tallinna XVIII graafika­triennaal asetab oma fookusesse Ida-Euroopa. Kahjuks ebaõnnestunult, leiab Aleksander Metsamärt.

Peab korraldajatele au andma. Triennaali teemaga „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“ poleks rohkem täppi saanud minna. Ida-Euroopa oli juba enne sõja algust poliitiliselt hõõgumas. Nüüd on juba väga kuum. XVIII ­trien­naal on erakordsele ajale sattununa ja ka enda 54aastases ajaloos harjumuspäratus seisundis. Teist korda järjest tehakse näitus täiesti ilma open call’ita. Teosed ja näituse toimimisloogika johtuvad vaid kuraatorist.

Graafikatriennaali põhiprogramm on seega Ungari päritolu kuraatori Róna Kopeczky sooloetendus. Mitte ainult ülekantud tähenduses. Kuraator on vormistanud näitusekogemuse kolme vaatusesse. Esimesed kaks rulluvad lahti Noblessneris asuvatel näitusepindadel ja Kanuti Gildi SAALis toimuvatel performants-etendustel; kolmas EKA galeriis, Liszti Instituudis ja Flo Kasearu majamuuseumis. Viimases küll pigem happening-loengute kui avatud uste kujul.