Sõja karmid reeglid: Molotovi kokteilide loopimine teeb ka tavakodanikust seadusliku sihtmärgi

Kas on võimalik seaduslikult sõda alustada? Mis saab vangi võetud sõdurist? Aga sabotöörist? Mida ei tohi tsiviilisik teha, kui ei taha oma kaitset kaotada? Sõjareegleid selgitab major Leenu Org kaitseväe akadeemiast.

Nii õudne kui see ka ei tundu, on sõjapidamiselgi reeglid, kuidas võib vastase relvajõude hävitada. Aga need on olulised ka tavalistele inimestele, tsiviilisikutele. Nagu selgub, pole vaja väga palju teha, et muutuda täiesti legaalseks sihtmärgiks, keda vastane võib tulistada. Kaitseväe akadeemia strateegia ja innovatsiooni õppetooli lektor major Leenu Org ütleb, et sõjapidamise reeglite peamine eesmärk on siiski kaitsta neid, kes konfliktis ei osale. Paraku saavad just nemad sõdades kõige rohkem kannatada.

Ametlikku sõda pole Venemaa Ukrainale kuulutanud. Kas meil siis on ikka sõda? Muudab see midagi, et otsest sõjakuulutust pole olnud?

Ei. See ametlik väljakuulutamine on...

18. sajand?

Jah, tänapäeval algab sõda siis, kui see faktiliselt algab ja relvakonfliktiõigus kehtima hakkab. Ei pea olema mingit pasunate ja orkestriga sõjakuulutamist. Kui üks riik teist riiki relvastatud jõuga ründab, siis ongi sõda.

Ja ei muutu midagi ka selles, et kui keegi tuuakse hiljem kohtu ette, siis ta saab öelda, et pole kellelegi sõda kuulutanud?

See ei muuda midagi. Venemaa on hästi kuulus rahvusvahelise õigusega manipuleerimises.