Miks eestivenelased panevad pahaks ukraina põgenike „ebaõiglast” eelistamist?

On vaja nüüd ja kohe asuda eestivenelastele selgitama asju, mida eestlased ukraina sõjapõgenike abistamise juures enesestmõistetavaks peavad.

Esimesena nõuab energiliselt mikrofoni enda kätte Tartu Ülikooli Narva Kolledži noor õppejõud Denis Larchenko ja küsib justiitsministrilt: "Kas Eesti riik kavatseb ka tulevikus olla sama "urkaina-meelne" ning unustada teised "muukeelsed", kes elavad riigis juba ammu?" 

Justiitsminister Maris Lauri maigutab tükk aega suud ja seda mitte vaevalise vene keele pärast. Sellist küsimust ei osanud ta eelmisel reedel kohtumisel narvalastega küll oodata. Eriti eesti keelt vabalt valdavalt noormehelt.

Ukraina põgenike arv on kahe nädalaga kasvanud nullist kuueteist tuhandeni ning see on tekitanud eestivenelastes uue üllatava narratiivi, mis ei ole Kremlist pärit.