Eero Epner jälgis ja intervjueeris kahe nädala jooksul Eesti välispoliitika võtmetegelasi ning selle tulemusel avaldab Ekspress kõikehaarava sissevaate, kuidas meie riik sõjaajal töötab.
Eesti julgeoleku uus ajajärk algas 24. veebruari varahommikul kell 5, kui väljas valitses veel kottpimedus. Peaminister Kaja Kallase telefon helises ja toru teises otsas oli Leedu peaminister. „Ma ei suuda uskuda,“ ütles leedulane, „kas see tõesti toimub?“ Seejärel helistas Läti peaminister. Ja siis helistati juba Eestist. Kaja Kallas ei olnud üllatunud. Ta oli juba eelmisel nädalavahetusel ühe suurriigi luureülemaga vaielnud ja öelnud, et ilmselt sõda tuleb. Aga kõigest hoolimata oli Kallas väga lootnud, et eksib.
Kui peaministri nõunik Gerrit Mäesalu telefoni vibreerimise peale ärkas, ilmus ekraanile riigisekretär Taimar Peterkopilt ainult üks sõna – „Algas“. Mäesalu istus diivanile ja tundis, kuidas vastikustunne teda halvas. Nad olid kõik oodanud sõda, kuid mitte säärast. Siis võttis ta arvuti, avas selle kaane ega läinud enne magama, kui kaks päeva oli möödas.
