30.03.2022, 00:25
Inimlikult soe teekond läbi „vurrudega lontruse“ elu
R.A.A.A.M-i „Lotmanit“ vaadanud tõlkija Margit Juurikas tõdeb, et lavastus jätab kuulsast semiootikust üsna muheda inimese mulje.
MÄRGID-MÄRGID-MÄRGID: „Lotmanis“ tulevad esialgu tühjale lavale viis näitlejat-semiootikut (vasakult Simeoni Sundja, Ivo Uukkivi, Ragnar Uustal, Martin Kõiv, Maili Metssalu) ja hakkavad märk märgi haaval laval semiosfääri looma.
FOTO:
Ütled „Lotman“, mõtled „märk“. Ütled „märk“, mõtled „Lotman“. Sedavõrd grandioosne figuur – nii nimetatakse teda etenduse „Lotman“ tutvustavas tekstis – on vene päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane Juri Lotman, kelle 100. sünniaastapäeva hiljuti tähistati. Aga et etendus? Just! Muude Lotmanile pühendatud sündmuste seast leiab ka teatri R.A.A.A.M. lavastuse, mis tutvustab omal moel Lotmanit, annab pildi temast kui inimesest.
