Kadrioru pargi juhataja: Suuri puid näeme veel ainult meie praegu. Tulevikupuud on hoopis teistsugused

„Siin aitab ainult saag!“ ütleb Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. Puuhaigused on pannud meie armastatud pargipuud massiliselt surema. Tulevikus näevad haljasalad välja hoopis teistsugused.

false

Kui omal ajal Lasnamäe kanalit rajati, viis see Tallinna põhjavee taseme Kadrioru pargis nii alla, et Luigetiiki toitvad allikad kuivasid kokku. Need taastusid alles mitukümmend aastat hiljem, räägib üle 20 aasta Kadrioru pargi juhataja ametit pidanud Ain Järve. Ta on väga mures ka praeguste linnaehituse põhimõtete pärast.

„Kokkulepe on, et maju ei ehitata kõrgustesse, vaid korruseid rajatakse üha enam ka maa alla. Augud, mis maja ehitamiseks kaevatakse, on järjest sügavamad. Kadriorus on põhjavee sügavus 1,2–1,4 meetrit. Kui me nüüd paneme põhjaveele betooni ette, siis veetase läheb alla,“ ütleb Järve, võtab oma mobiiltelefoni ja näitab käega, kuidas veetase liigub, kui telefon oleks betoonsein. „Üks puu vajab aastas 5420 liitrit vett! Milline puu saab vee kätte kahe ja enama meetri sügavuselt?“

Vastust tal veel ei ole. Kogu Euroopa on sellega hädas. „Suuri puid näeme veel ainult meie praegu. Tulevikupuud on hoopis teistsugused, kui seni oleme harjunud.“