EKSPRESSI HITID 2022 | Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on

Eesti Ekspress, Levila ja Tartu Ülikooli teadlased viisid esimest korda läbi andmeanalüüsi, mis Tallinna elanike sotsiaalmajandusliku seisu ja selle arengu 30 aasta jooksul kvartal haaval läbi valgustab. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal tänaval elatakse.

Taasavaldame 2022. aasta aprillis ilmunud loo, mis on üks Ekspressi lugejate möödunud aasta lemmikutest.

Järgnevatelt kaartidelt saad tänava täpsusega järele vaadata, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus.

Tallinn on tohutu magnet, mis on aastakümneid meelitanud Eesti kõrgharituid. Analüüs näitab, kuidas ajud ja raha ei jaotu linnas aga ühtlaselt, vaid otsivad omasuguseid – koondudes Kalamajja, Tiskresse, südalinna, Piritale või Nõmmele. See tõstab kinnisvarahinnad teatud paigus paljudele kättesaamatusse kõrgusse.

Samal ajal linna magalad Lasnamäe ja Väike-Õismäe vananevad, vaesuvad ja venestuvad. Seal elab 142 000 elanikku ehk kolmandik tallinlastest.

false

Kui Tallinn jagada 229 tükiks, saab selgeks, kui drastiline on olnud Lasnamäe muutumine viimase 30 aastaga.

Jättes kõrvale Ülemiste ja Majaka tänava piirkonna, jooksevad Lasnamäe ja teised magalad rikkusest üha tühjemaks – tasuvate ametitega inimeste osakaal väheneb pidevalt ja lisaks eestlastele kolivad sealt ära ka rikkamad venelased.

false

Raudreeglina ongi sissetulek ja rahvus Tallinnas omavahel tugevalt seotud. Vaesemates linnaosades on ka venelaste osakaal keskmisest suurem. Linnas on vaid üks asum – Paevälja uuselamute rajoon Lasnamäel lauluväljaku ja Maarjamäe vahel –, mis on keskmisest jõukam ja kus venelased on ülekaalus.

Kõige võrdsemalt elab eestlasi ja venelasi Väike-Õismäel, Mustamäel Tallinna Tehnikaülikooli ümbruses ning Kopli ja Kalamaja piiril asuvas Karjamaa asumis. Jõukus koondub aga kesklinna ja äärelinnadesse, mis on ühe rahvuse – eestlase nägu.

false

Mida rohkem sarnase sissetuleku või emakeelega inimesed kokku kolivad, seda enam hakkab linn osadeks vajuma ja kapselduma. „Lasteaiad ja koolid on sageli piirkonnapõhised ning lapsed jäävad piirkonda, kus on vanemad. Sealt hakkab spiraal: koolid, ebavõrdsus, mõtteviis, valikud, tööturg, sissetulekud – eraldatus kipub taastootma eraldatust,“ kirjeldab aastaid valdkonda uurinud TÜ rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

false

Millistes piirkondades elab rohkem eestlasi, millises venelasi?

false

Kuidas on aegade jooksul muutnud eri piirkondade elanike keskmine vanus?

false

Loe lisaks, kuidas tõlgendavad Tallinna rahvastikus toimunud muutuseid teadlased: "Andmed ei halasta: Tallinna magalad venestuvad, rikkus voolab kesk- ja äärelinna"

KUST SELLE LOO ANDMED PÄRINEVAD?

Analüüsisime loos 1989., 2000., 2011. ja 2020. aasta andmeid tallinlaste vanuse, rahvuse, ametigrupi, hariduse, sissetulekute ja kinnisvarahindade kohta. Kõik andmed pärinevad Statistikaametist, Maksu- ja Tolliametist või Maa-ametist. Tulusamate ametite jaotus tuleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) jaotuse põhjal. Need ametid on ka Eestis kõrgema sissetulekuga. 229 piirkonnaks jagasid Tallinna Tartu Ülikooli linnageograafid, võttes aluseks linna 79 asumit, mille nad omakorda väiksemateks osadeks jaotasid. Et Tallinna asumid ise on eri suuruse ja rahvaarvuga, ei jaotu linna territoorium ega rahvastik 229 piirkonna vahel võrdsetesse osadesse.