Eestlased Izjumi lahingutes: „Jalavägi tuli umbes 300–400 meetrit tankide järel, Meie kuulipildujad niitsid neid hulgana"

Juulis 1943 tõrjus eestlastest koosnev pataljon Narva kolm päeva Punaarmee ülekaalukaid rünnakuid.

Izjum, kus praegu käivad ukrainlaste ja venelaste vahel vihased lahingud, on ka eesti sõjaajaloos hästi tuntud. 19.–21. juulini 1943 pidas seal kaitselahinguid Eesti vabatahtlike pataljon Narva, mis kuulus siis SS-soomusgrenaderide diviisi Wiking koosseisu. Ukrainas alates aprillist 1943 soomlasi asendanud eestlased saidki oma tuleristsed Izjumi lähistel.

Ründajatele oli viina joodetud

Jaanuaris 1943 kavandati Moskvas operatsioon Hüpe, mille üldjuht oli marssal Konstantin ­Rokossovski ja mille siht oli lõhestada ­Saksa väekoondised Kurski kaarel kaheks eraldi rindeks, seejärel need läbi murda ja sulgeda kogu Donbass suurde kotti.