18.07.2008, 00:00
Alimendifond tulgu!
Alimendifond oleks riiklik iibepoliitika suure algustähega. See
võib osutuda peaaegu sama tõhusaks iibetõstmise vahendiks
kui vanemapalk. Kui vanemapalga eesmärk on olnud suurendada sündide
arvu, pannes n-ö rikkad naised ka sünnitama, tööelus pausi
võimaldades, siis alimendifondi ideest õhkub vastutust.
Laste kasvatamine on siiski töömahukam ja keerulisem kui nende
tegemine või ilmaletoomine.
Ema teadmine, et
üleöö ei saa tulla sellist olukorda, kus sul on üksi
jäädes väike laps ja rahateenimise võimalused olematud
või piiratud, mis võib tähendada virelemist või isegi
nälga ja peavarjuta jäämist, suurendab kindlustunnet. Turvatunne
on vägev iibehoob! See paneb mõnegi naise ehk sünnitama
riiklusele ja eestlusele sõnades nii vajalikuks kuulutatud teist
või isegi kolmandat last.
See paari aasta tagune idee, mille
PR-näona on jäänud meelde respublikaan Reet Roos, kuid mida
toetasid ka rahvaliitlased, on nüüd taas jutuks tulnud. Postimees
korraldas isegi väikese küsitluse, kus selgus, et inimestele uue
fondi idee meeldib. Mõnes riigis – Poolas, Rootsis, Soomes ja
mujalgi – on juba aastaid edukalt rakendatud praktikat, kus riik maksab
lapse hüljanud vanema eest alimendiraha. Seal tegeleb riik oma
tõhusate võimumasinate abil, ja mitte lapse kasvatamisega
hõivatud vanem oma kohustusi eiravalt teiselt vanemalt raha
väljanõudmisega.
Asi on ka põhimõtteline:
lapsel on bioloogiliselt kaks vanemat ja kaks vanemat vastutavad
ühtviisi lapse üleskasvatamise eest. Olgu see panus siis aja
kujul, või raha kujul, kui aega või soovi lapsega tegeleda ei
ole. Enamasti nõutakse raha välja isalt, sest lapsed
jäävad lahutuse käigus üldiselt emale. (Respekt
häälekatele Isade Liidu meestele, kes sooviksid oma lastega, kes
elavad ema juures, olla koos rohkem kui praegu – see ei välista aga
isade kohustust last rahaliselt toetada, ükskõik mis ema
palganumber ka poleks.)
Järsku on alimendifondi teema
esilekerkimine riigi osav PR-trikk? Nimelt on kärpekohustustes ja -tuhinas
otsustajatele ette jäänud juba töötav iibemeede ehk
vanemapalk, täpsemalt vanemapalga lagi, mis võib järgmisel
aastal seoses keskmise palga tõusuga küündida üle 30 000
krooni. Tasub siiski meelde tuletada, et maksimumi saab murdosa vanematest,
sest tavaliselt võtab vanemahüvitise välja ema ja sellist
palka teenivaid sünnitajaid (noori naisi) on imevähe. Küll aga
on vanemapalga lae tõstmine innustanud lapsega koju jääma
noori isasid, kel reeglina suurem palk. Ja see on ühiskonna vaimse
arengu seisukohalt igati progressiivne.
Lapsega kodus veedetud
kvantiteetaeg ehk 24 tundi ööpäevas toimuv täiesti
ebatõhus ja irratsionaalne tegelus on kindlasti vähemalt sama
kõva elukool kui mehelikkuse ülikooliks peetud
sõjavägi. Mees, kes peab vastu aasta lapsega kodus, elab üle
ka kõik teised eluraskused! Ja riik vajab abitust ja vastutust
mõistvaid mehi.
Vanemapalga lae külmutamine
vähendab kindlustunnet, sest inimesed on arvestanud, et süsteem on
paigas ja lähiajal ei muutu. Täna külmutatakse lagi, homme
kaotatakse kogu süsteem... Kui mingis poliitikas võiks Eestis
siiski olla järjekindlust, siis perepoliitikas. Mis ei tähenda, et
vanemahüvitise proportsioon võrreldes teiste perepoliitikasse
suunatud rahadega poleks teema, mida arutada.