Bütsantsi aroomi püüdlemas, III osa

Eesti õigeusupreester isa Sakarias kirjutab suvisest Kreeka olustikust, kloostrielust, kultuurist ja kreeka keele õpinguist Kreeka loodeosas asuvas Ioannina Ülikoolis.

Ei, no. Otse loomulikult peab Bütsantsi suvi kaasa tooma igasugu üllatusi. Eestlasel on ju kohe kõdi kurgu all kui kohtab kuskil äramuses teist eestlast. Minul näiteks. Ka Karoliina ei uskunud esiti oma kreeka sõbra juttu sellest, et talle on Dourahani kloostrisse külla tulnud keegi eesti soost preester. Aga viimase öeldud otsekohene "tere" võttis ahmima: ongi, näe, eestlane. "Ja kuidas siis Teie siia sattusite?" Karoliina kasutas emakeeles rääkimiseks ära iga hetke. Ja ega ma ka ise jutuga kitsi olnud. Erinevalt temast, kes tahab siia päriseks jääda, kisuvad mind küll Hiiumaa meri, Peipsiääre  suitsukala, Setomaa savusann ning jaaniselt lõhnavad Mulgimaa kased. Eriti siis, kui nende okstest tehtud vihtadesse vajutan hõõguva näo. Ülikoolis kunsti õppiv Karoliina, muuseas, ei ole nunn ega kuuletuja - nunnale eelneva "ooteseisuse" kandja. Tema igapäevane tegevus on seotud kloostris ja kloostrikirikus toimuvaga ning korraldamise ja abistamisega. Ühel hommikul juhtus lahe lugu. Mina, eksole, astusin bussi, mis viiks mind, nagu alati, rutiinsel moel ülikooli. Istusin. Selja tagant tuli emakeelne "tere." Karoliina, kae ja tema tee viis samasse sihtkohta. Eksamile. Olles jõudnud pisut lobiseda, astus meie juurde piltilus nümf, kes maarahva keelt kuuldes kohe vurinal samas ilusas keeles kohalikku bussijaama teed küsima. Ja, et oleks veel olnud üks nümf! Kaks säravat eesti kaksikuist piigat (seljakotiga) hommikul kell kaheksa keset provintsilinna Ioannina munitsipaaltransporti! Hoo, nüüd oleksite pidanud nägema bussis olnud helleenidest tulisilmsete kangelaste nägusid! Neil oleks nagu lõunasöök vahele jäänud. Niisiis oli eestlasi bussis korraks kokku tervelt neli. Täitsa muuseas. Juhuslikult. Nalja nabani.

 

Mul on pikaks ajaks kadunud isu viriseda Eesti liikluskultuuri üle. Võrdlus siinsega ei kannata suurt kriitikat. Kui on sebra, siis tegelikult seda ei ole - jätke meelde. Satute ülekäigurajale, siis hoidke piip ja prillid, sest teie suunas kihutav neljarattaline ei mõista head. Kaduge ehk siis riskite allajäämise või kreekakeelse sõimuga. Liiklusvahend, olgu see buss, auto või roller on kunn. Ja teie olete vähetähtis alamast seisusest jalakäija. Teid ei nähta. Eriti lahe on see, kui ühesuunalise liiklusega üherealisel tänaval satub lõunaajal kogemata teie ette auto, mis ohtutuledega plinkides seisab kut padakonn keset teed. Mööda ei mahu, signaalida pole mõtet, sest auväärt Kallistos, Kostas või Thodoros võikesiganes läks näiteks oma ämmale aprikoose viima. Nii paar maja edasi, kolmandale korrusele. Kümme lahedat minutit ja kogu linnaliiklus seisab, mille tagajärjel Ioannina vanalinnas saab tunni aja jooksul jalgsi mitu korda kiiremini kohale kui autoga.

 

Elan kreeka õigeusu kloostris. Paljudel suurtel, pühadel ja kuulsatel õigeusukloostritel, kus iganes need ka ei asuks, on abikloostrid ehk "metohhionid" mitmetes paikades üle ilma. Paljud eestlased on oma turismireisudel Egiptusse sattunud ka Siinai mäe Püha Katariina kloostrisse. Ajalooline ja väge täis paik kõrbes Siinai mäel, kus Mooses teatavasti Jumalalt oma käsulauad sai. Koos kümne käsuga. Selle Siinai kloostri üks abikloostritest asub ka Ioanninas ning kuna siin veel ei ole preestrit, siis on mul Siinai kloostriülemalt, peapiiskop Damianoselt austav ülesanne terve juulikuu vältel siinseid hommiku- ja õhtuteenistusi läbi viia, kusjuures sulaselges kreeka keeles. Nõndaviisi teenistuste pidamine toetab loomuldasa mu keeleõpinguid ja vastupidi. Kreeka kirikukommetega aitab mind kursis hoida kloostri väsimatu töömees ja suurepärane bütsantsi muusika laulja Yannis, kellest, usun, saab kunagi suurepärane munk. Niivõrd ennastandev, vastutulelik ja abivalmis on tema suhtumine. Tema on ka mu kohaliku jumalateenistuskorra õpetaja. Kuna Yannis on peaasjalikult kreekakeelne, mul läheb vaja aga ka inglist, siis suurepärase tõlgina aitab mind Eleftherios, kes on Kreeka sõjaväes ajateenistuses ning maldab tihti kloostrikirikusse palvet ütlema tulla. 

 

Zagori (Zagorje) on üks mägedetagune paik. Aga väga mägine Eesti mõistes. Kimon elab näiteks 950 meetri pääl, küll on Zagori kõrgeimaks tipuks aga 2497 meetri kõrgune Timfi mägi. Kimon on selle tipus käinud, ta näitas pilte ja puha. Kimon on isa Sergiose kaasa Neonilli isa. Jahimees, suurpärane mägiradade ja kohaliku geograafia tundja. Ta elab Ellati külas, oma ema maja asemele ehitatud mägimajas, millelt avanevale vaatele võrdset ei leia. Mäekülgepidi alla laiub sügav ja roheline org, kuhu külaelanikud 1943. aastal sakslaste tule alt põgenesid. Pea terve küla suutsid fritsud maatasa teha. Teispool orgu kõrguvad Epiruse mäestiku tipud nagu sünnipäevatordi vahukooretörtsud üksteise kõrval. Vikose kanjon lummab oma suursugususega ning kuigi seda näha ei ole, sillerdab Timfi mäe otsas  kaunis mägijärv. Teispool mäetippe võib aga ka juulis igilund kohata.