Edgari ja Armini kurikaval kokkumäng?
Asi algas mõned aastad tagasi alkoholimüügi keelustamisega öisel ajal. No ei ole selle tõttu küll ükski džinn pudelisse jäänud, mis sealt välja pidi pääsema. Nõuka ajast teada värk, et defitsiitset kaupa (mida va märjuke öises Tallinnas on) kipub inimeseloom pigem rohkem rabama, kui tal seda tegelikult vaja oleks. Mõistlik inimene ei hakka ju pelga õllelonksu nimel end lolliks võimlema, võtab siis juba suure viina... kuigi muidu ei tuleks tal mitte sellist patust mõtetki pähe.
Minu esimene kasiinokülastus toimus nii: kell neli öösel seisis ukse taga just montaaži lõpetanud sõber, kelle silme ees virvendasid selleks ajaks vaid kiirelt voolavad time-koodid. Kokkulepitult. Põhjuseks see, et olin kõige lähemal elav tuttav, kelle diivanisse, peale enam kui hullumeelset tööpäeva külili keerata, et hommikul enne kukke ja koitu taas montaažilaua taha tormata. Eks katsuge sellises seisus magama jääda-ei tule hästi välja. Kuna mul grammigi alkoholi kodus polnud, olime sunnitud minema linnapeale talle unekonjakit hankima. Nii, ja nüüd arvake kolm korda, kust me selle leidsime?! Kasiinost muidugi! Jaa, väga äraspidine tunne oli rahasöömismasinate koledat kolinat kuulata. Nagu õudusfilmis.
Järgmine kord oli tee selge. Mäletan, et maandusime mingil pikaleveninud lõbusal suveööl koos kolme sõbraga veiniklaasid käes selle samas kasiinos. Mitte sellepärast, et meile rahakolin ja vilkuvad tuled hirmsasti meeldinud oleksid, aga veini tahtsime me juua ja see oli absoluutselt ainus koht, kus seda sellisel kellaajal anti.
Ka kõrtsidega on selles linnas tööpäeval peale 23.00 pahad lood. Neid lihtsalt pole. Paar tõelist parmuurgu on, aga avalikke kohti, kuhu normaalne inimene teise normaalse inimesega juttu rääkima võiks minna ja kus mingi eksalteeritud joodik kohe luba küsimata kõrva ei tuleks mörisema, lihtsalt pole. Kasiinos pole vähemalt parmuohtu ja neid on meil rohkem kui Las Vegases.
Samas, võite minna täpselt samal kellaajal Tartus mööda Rüütli tänavat ja valida, kas tahade maanduda Maailmas või Rasputinis või Gruusia Saatkonnas või.... neid kohti on veel.... iga tuju jaoks on sobiv koht olemas ja ei tule nagu selle pealegi, et võiks kasiinosse minna. Sel kellaajal võite Tartus ka veel poest veini osta ja seda soovi korral kodus teleka ees juua. Ja mina pole seni kedagi kohanud, kes sellest ära parmustunud oleks. Asjale lisab jumet veel silmaklappidega tallinlaste naeruväärne lalin teemal: „Tartu on kolgas".
Kas linlaste vaimse tervise seisukohalt vaadatuna poleks mitte ohutum iga pahe omas lahtris hoida ja hoopis kasiinodelt alkoga kauplemise luba ära võtta? Samas müüa seda inimese kombel näiteks Westmanni poes, mis nagunii öö läbi lahti on? See jutt pole mingi padujoomise propaganda, aga ka peale teatrietenduse lõppu tahaks normaalne inimene näiteks võtta klaasikese või paar ja kaaslasega muljeid vahetada-Tallinnas pole seda teha mujal, kui kasiinos. Mis teeb linnast linna? Mida tähendab linnalik keskkond?
