Igale keerulisele probleemile on lihtne lahendus…*

Inimestele kipuvad meeldima lihtsad lahendused, eriti siis, kui olukord on ülimalt komplitseeritud. Praegune eriolukord on eriti sobiv näide, sest lihtsate lahenduste lembus on kõikehõlmav.

Kergeusklikkus lihtsate lahenduste suhtes on aga meie riigi mitteametlik rahvareligioon. Kuigi raamatukaupluste riiuleid ummistava pop-esoteerika ja uhhuu-kirjanduse poolt pakutavad lihtsad lahendused taanduvad ärksama mõistusega inimese jaoks müraks, tõttab ta neid ometi aktiivselt heaks kiitma, kui need on tema jaoks sobivalt pakendatud. Pakendiks piisab arvamusliidrist, moesõnast või näilisest tehnokraatlikust vaibist.

Lihtsaimaks lahenduseks ja vastuseks kõigile küsimustele on saanud… riik. Kui vaadata seda, kui sageli tuuakse mitmesugustes diskussioonides just riik kõigi probleemide lõpliku lahendajana välja, siis tekib tahes-tahtmata tunne, et riik ongi kergeusklikkuse religiooni kõikvõimas jumalus. Või kuidas muidu kirjeldada vankumatut usku, et riigil (või vähemalt riikide liidul) on alati olemas toimivad hoovad ükskõik millise probleemi lahendamiseks ja sellega ühiskonna paremaks tegemiseks?