Ivo ja Elmari lindid

Eelmise aasta detsembris lahvatas Tallinnas skandaal. Vahistati Ivo Parbus, kes töötas linnaplaneerimise eest vastutava isiku nõunikuna. Nõunik ei kõla kuigi suurelt, ent Parbuse võimuses oli ehitusprojektide läbivaatamise ja nende vastuvõtmise kiirendamine. Teatud meelehea eest, nagu oletati.

Parbuse kabinetti oli kapo paigutanud jälgimisseadmed, mille äratoomisega tegelenud ametnikud jäid linnavalitsuse turvakaameratele. Just nimelt seda pildile jäämise fakti arutati ühiskonnas edaspidi ning tagurpidi (ja siit küsimus: kas kapokate “vahelejäämine” oli juhus või lavastuslikult hästi läbi mõeldud stseen).

Järgnes linnapea Edgar Savisaare rünnak kapo suunas. Veel hiljuti oli Savisaare kabinetis toimuvat võimalik jälgida tema enda teadmisel paigutatud nn kakukaameraga. Savisaar selgitas oma avalikustamistuhinat sellega, et tema hoolitseb vaid pildi eest. Savisaar: “Tahtsime neile inimestele, kes meid pealt kuulavad, lihtsalt vastu tulla ning pakume nüüd heli juurde ka pilti.”

Et Savisaar ei saa läbi kapoga, on hästi teada kõigile Eesti sisepoliitikat jälgivatele inimestele. Ta ei saa kapoga läbi juba 90. aastate keskpaigast, kui siinmail mängiti läbi lindiskandaalina tuntud tragikomöödia.

Skandaalide anatoomia ning ajakirjanduse osa selles, see on üks põnevamaid teemasid meie poliitilise vorstivabriku “tootmistehnoloogias”. Lindiskandaali (nagu mõnegi teise mudamaadluse) vallandas ajakirjandusse tilgutatud info.

Nüüd on meie lehes Ivo Parbuse ja Elmar Sepa pealtkuulatud kõneluste stenogramm. See ei ole leke klassikalises mõttes. Kuuldavasti pidi linna peal neid diskette kõvasti ringi liikuma. Kuuldavasti olla Parbuse ja Sepa dialoogid Keskerakonna juhtfiguuride hulgas usinasti kuulatud materjal. Kui asjast teavad nii paljud inimesed, siis peab ajakirjanik oma kuulamisproovi küsimusega pöörduma lihtsalt õige isiku poole. Kuidas leitakse üles õige inimene, kes ütleb lahkesti “aga palun, no problemo!”, see on juba tsunftisaladus.

Mis saab Parbuse afäärist edasi? Jumal seda teab.

Mil määral võiks see mõjutada oktoobris toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi? Ma arvan, et ei eriti. Oktoobris tõusevad ühiskondliku arutelu keskpunkti märksa valusamad küsimused.

Parbuse ja Sepa pealtkuulatud kõnelused on minu jaoks nagu ilukirjanduslik materjal. Eriti see osa, kus kaks tublit meest analüüsivad (mitte ei räägi taga!) Tallinna linnaosade vanemaid ja linnapead ennast. Täpselt nii need asjad käivadki. Praegu on suvi, praegu toimuvad erakondade ja ministeeriumide suvepäevad, paljud tublid mehed ja naised istuvad kusagil saunalavadel ja õllelaudades ning arutavad kolmandate isikute väärtusi ning puudusi.

Kes pole taolisi kõnelusi varem kuulnud, saab Ivo ja Elmari dialoogi nautida täie raha eest.