Jane Niit: Kaotamata kilode otsingul
Kõikvõimalikud naisteajakirjad ning veebilehed leierdavad hoogsasti just enne suve tulekut, kuidas vabaneda tselluliidist, kuidas saada ikka suveks saledaks ning kuidas vältida ülekilosid grillihooajal.
Võin kindlalt väita, et enamik naisi (võib-olla ka mehi) on vähemalt ühe korra elus proovinud enne suve tulekut mõnda meedia või sugulaste-sõprade poolt jagatud “tervisenippi” teemal “suveks saledaks”. Samamoodi on näha, et esimeste soojade ilmadega tuleb ka kõige spordikaugemal inimesel väljas liigutamise tuhin peale ning kevaditi on mõnikord tunne, et terviserajal peab endale lausa küünarnukkidega teed tegema.
See kõik peegeldab justkui mõtteviisi, et sügisel ja talvel on laisk oldud ja kaotatud aeg tuleb kiiresti tagasi teha.
Samas võiksid inimesed endalt küsida, milleks seda kõike teha. Kui liigutada end muul ajal aastast vähe ning süüa läbimõeldult vaid suvisel ajal, võib see ju korraks isegi mingi efekti anda, kuid tervislik selline käitumine küll pole.
Sest mida üleüldse tähendab hea tervis? Kas hea tervis on see, kui kaks aastat tagasi ostetud mõni number väiksemad püksid taas jalga mahuvad? Kas see on see, kui on võhma joosta järjest nelikümmend kilomeetrit või olla piisavalt karastatud, et hüpata südatalvel jääauku?
Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib sõna “tervis” järgmiselt: “organismi normaalne, häireteta elutegevus, sellest johtuv kehaline ja vaimne heaolu”. Mind isiklikult pani mõtlema sõna “normaalne” tähendus selles lauses ja leidsin samast targast raamatust ka selle sõna definitsiooni – “normile vastav, normis olev; harilik, loomulik”. Võime seega öelda, et tervis tähendab elutegevust, mis peaks kulgema kehale võimalikult loomulikult ja ilma äärmuslike häireteta, keha šokeerimiseta.
Tänapäeval on aga eespool mainitud äärmuslikud ja kehale ebaloomulikud tegevused ülimalt levinud. See tekitab küsimuse, kui tervislik ja tulevikule mõtlev säärane elu on.
Ümbritsevat maailma vaadeldes võib väita, et väga suur hulk inimesi piinab pidevalt oma keha ja vaimu viisil, mida kindlasti ei saa lugeda normaalseks ja mis kindlasti ei aita organismil häireteta toimida. Paar näidet.
Esiteks on kohati tunne, et mingil eluhetkel soovivad paljud inimesed üleöö saada tippsportlaseks. Inimesi, kes proovivad aastate jooksul vajaka jäänud jooksukilomeetreid või rattaringe väga lühikese aja jooksul tagasi teha, on silmatorkavalt palju.
Samas ei ole ju saladus, et tippsport on kõike muud kui tervisele kasulik. Kõik, kellel puudub reaalne olümpia-ambitsioon, peaksid treenima tasa ja targu, mitte koormama end üle, riskides igasuguste vigastustega. See kõlab elementaarselt ja selliseks tõdemuseks ei ole vaja olla arst, kuid siiski tundub, et inimesed ei saa aru, et enda lühiajaline piinamine jätab jälje.
Soovides liigutada oma keha ka väärikalt vananedes, tuleb juba nooremas eas tunda selle võimete piire.
Teiseks näib, et peaaegu kõik inimesed soovivad enne suve tulekut osaleda võistluses “Eesti otsib supermodelli”. Paastud ja dieedid, teinekord isegi ilukirurgia on saanud nii mõnegi inimese igapäevarutiiniks. Jällegi – keha sihtotstarbeline ekstreemne piinamine on kõike muud kui tervist edendav tegevus. Lühiajalised tulemused ei taga pikaajalist heaolu.
Ja kolmandaks – vahel jääb mulje, et üha rohkemate inimeste enesepiinamine ei piirdu mitte ainult oma kehaga, vaid mängu võetakse ka oma vaim ning lühikese aja jooksul püütakse oma IQd järsult kasvatada vähemalt poole võrra. Sihtotstarbeline mõistuse ja vaimu piinamine enne suurte tööalaste või kooliülesannete lõpptähtaegu on väga levinud ning sellega proovitakse ilmselt kompenseerida tegematajätmisi. Selle asemel, et teha vajalikke asju pikema aja peale laiali jagatuna, sunnitakse oma mõistust ja vaimu taluma lühikese aja jooksul sama suurt koormust nagu tippsortlase keha enne olümpiahooaega. Loomulikult väsitab see aga vaimu ning tekitab stressi, millel on otsene mõju ka kehale ja välimusele.
Inimeste väljanägemine ja enesetunne on tema tuleviku peegel. Magamata öödest väsinud silmad ja silmaalused, liigsest kohvist ja kuivast kontoriõhust mõjutatud nahk, keha ülemäärasest piinamisest tekkinud vigastused ja komplikatsioonid; rääkimata dieetide jo-jo-efektist ning plastilise kirurgia mõjudest organismile.
Mida kauem endasse hoolimatult suhtuda, mida rohkem jääda lootma lühiajaliste – ja nii oma vaimset kui kehalist tervist laastavate kampaaniate edukusele, seda raskem on tekkivatest probleemidest tulevikus vabaneda. Kui täna või homme on see veel üsna kerge, siis mida aasta edasi, seda raskem, kallim ja keerulisem on süvenevatest tervisemuredest võitu saada.
Kuid tervis ei tähenda mitte võltsilt läikivat fassaadi, vaid seda, et keha elutegevus on loomulik, ekstreemsete häireteta ning selle muutustega tuleb kaasas käia tasa ja targu. Aeglaselt, kuid kindlameelselt.
Jane Niit on (24) vabakutseline ajakirjanik.
