Kes kardab seagrippi?
Põhjamaade ajalehtedes aga ilmuvad uudised vaktsiini tagajärjel katkenud rasedusest ja lastest, kes ei talu vaktsiini koostises olevaid aineid.
Sõnumid vaktsiinirindelt on nagu uus Afganistan. Ärevad teated nakatumisjuhtudest, surnutest, koolide sulgemistest, meeleavaldustest, vaktsiinisaadetiste saabumisest või hilinemistest kogu maailmas. "Eesti arstid nõuavad sotsiaalministri käest karmilt aru... Tervishoiuministeerium teatab... Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatab..."
Ma tahan öelda, et see on kõige ebaloomulikum ja vastikum hirmutamiskampaania, mis on viimastel aastatel toimunud. Alates Maailma Tervishoiuorganisatsiooni apokalüptilistest ennustustest selle kohta, kui paljud inimesed võivad seagripi tagajärjel hukkuda.
See on ebaaus võitlus, milles on kaotajaks tavalised inimesed, keda pommitatakse ennustuste ja informatsiooniga, mille usaldusväärsust nad ei suuda kontrollida. Me ei ole ju võrdväärsed partnerid tervishoiuorganisatsioonidele.
Meiega ei räägita, meid informeeritakse vastuvaidlemist mittesallival toonil. See ei ole isegi telefonimäng, vaid primitiivne megafon.
Igapäevases kõnepruugis on H1N1, Tamiflu, Relenza jt brändinimetused muutunud sama tavaliseks kui Kalev või Nike.
Mainekas Briti ajakiri The Observer Magazine kirjutas 25. oktoobril, et gripiravimid Tamiflu ja Relenza hakkavad samamoodi dekaadi tähistama, nagu aidsi ravim AZT ja masendusravim Prozac defineerisid 80ndad aastad ning nagu Viagra defineeris 90ndad. 21. sajandi esimest kümnendit hakkame mäletama gripiravimite ja vaktsiinide nimetuste järgi.
Sama ajakiri kirjutab aga, et need gripiravimid on parimal juhul vaid leebe mõjuga. Enamikul juhtudel, kui haigus kestab nädalapäevad, leevendavad need ravimid sümptomeid vaid poole või kolmveerandi päeva võrra. Tõhusus kahaneb veelgi või kaob täiesti, kui ravimit pole võetud 48 tunni jooksul alates haigestumisest, ning kõrvaltoimed kaaluvad üles ravimist saadava kasu.
Ka epidemioloogide prognoosid on osutunud laest võetuks: aprilli lõpus ennustasid briti arstid, et varsti on Briti saartel 100 000 uut haigestumisjuhtu päevas. Suvel ennustas kõrge Briti tervishoiuametnik, et kõige halvemal juhul haigestub 30 protsenti Suurbritannia elanikest, kellest sureb 65 000 inimest. Aga tegelikult? Oktoobri keskpaigaks oli Inglismaal 83 surmajuhtumit, Šotimaal 15, Walesis 4 ja Põhja-Iirimaal samuti 4. Kokku on Suurbritannias olnud arvatavalt 370 000 seagrippi haigestumise juhtumit.
Seagripist teavitamine on olnud suur läbikukkumine kogu maailmas. Vastutustundetult köeti üles ohutunnet, meditsiiniautoriteedid maalisid hirmuäratavaid pilte, mis õnneks ei ole täitunud. Ja kõige suuremat kasu lõikavad suured ravimifirmad, mis toodavad gripiravimeid ja -vaktsiine.
Mulle meeldib, et sotsiaalminister Hanno Pevkur on seagripi teemal olnud vaoshoitud ja rahulik. Ma ei tea, kas tal on väga head nõuandjad või on tegu lihtsalt hirmsa rahapuudusega, mis ei luba vaktsiini ladudesse seisma osta ja eestlasi sunniviisil süstida. Kuid võib juhtuda nii, et Eesti tee on olnud parim, sest selle tulemusena oleme kokku hoidnud inimeste närve ja palju raha.
