Kinnisvara buumi vastased, ühinege!

Jahmatusega lugesin möödunud nädalal ajalehest ühe tuntud kinnisvarategelase juubeldavat hüüatust, mida võiks karikeerida niimoodi: “Kinnisvarabuum on tagasi! Inimesed rabavad kortereid käest enne, kui need on valmis saanud! Kinnisvarandus läheb taas kaubaks nagu soe sai!”

Eestis on tuhandeid inimesi, kes on hädas buumi ajal ostetud kinnisvaraga, Riigikogu menetluses on võlakaitseseadus, mis peab aitama neid võlgu ümber korraldada, nii et perele katus pea kohale jääks, pankade kätte on jõudnud tuhandeid kortereid… ja juba hakkab kõik otsast peale? Kas tõesti?

Kui masu algas, siis jäid soiku suured kinnisvara-arendused ka ühel Tallinnast väljuval suunal. Suurelt reklaamitud elurajoonist ehitati valmis ainult kaks väiksemat korrusmaja, mille akendes põlesid talveõhtuti üksikud tuled. Ühe maja kohta sahistati, et seal ongi vaid üks korter asustatud. Kogu arendus tiheda liiklusega maantee ääres põllul, kuhu pidi tulema paar tuhat uut elanikku koos laste, koerte ja autodega, jäi seisma ja läks pankrotti. Ümberkaudsete elanike rõõmuks, kes polnud üldse vaimustatud, et lohku sõidetud, kaherealine linna suunduv tee, millel igahommikune ummik on veninud juba kahe kilomeetri pikkuseks, saab veel lisaks tuhat autot. 

Aga koos kevade ja umbrohuga on sellel põllul taas elu tärganud. Rasked veoautod veavad mulla peale täidist, ringi ukerdavad ekskavaator ja buldooser. Kas tõesti hakkab kõik jälle pihta? Majad põllule püsti ja lollidele laen kaela? Kes teab tõde?

Ausalt, mina meie “kinnisvaraanalüütikuid” ei usalda. Mu meelest ei olegi Eestis sõltumatuid ja usaldusväärseid kinnisvaraanalüütikuid. Enamik neist, kes n-ö analüüse ilmutavad, töötavad mõnes kinnisvarafirmas või on nendega seotud. Tundub, et nad ei ole objektiivsed ja püüavad näidata oma tegevusala paremana, kui asjad tegelikult on. 

Sellepärast olin rõõmus, kui sain selle küsimuse esitada Sampo Panga juhile Aivar Rehele, kes esines teisipäeval Eesti Ajalehtede Liidu aastakoosolekul ettekandega Eesti majanduslikust olukorrast. Kinnisvarasektori atraktiivsus on väike, ütles ta. Pangad praegu ehitussektorisse ei investeeri ja eraisikute kodulaenud ka ei kasva. Pigem on mõlemad rahulikus languses ja ehitustegevuseks laenu ei võeta. Elavnemist ei tule, olemasolevat realiseeritakse rahulikult. Kõigepealt tuleb pankadel ja inimestel hakkama saada eelmise koormaga – lõpetada seismajäänud arendused, valmis ehitada poolikud boksid, maksta laenud tagasi.

Uhh, hingasin kergendatult. Ilmaasjata erutusin – inimesed ei ole uuele ringile tormanud. Kolleegidele ajakirjanduses tahan südametunnistusele koputada – ärge palun avaldage igasuguseid hõikeid, mis sisult on eksitavad ja õhutavad inimesi arutule tarbimisele. Olgem mõistlikud ja teadlikud tarbijad, mitte lemmingud, kes tormavad (taas) kaljuserva poole.