Kliimast ilma paanikata
Uus jääaeg on tulekul! Ei, vastupidi, kasvuhooneefekti tõttu sulavad liustikud ja rannikud upuvad! Tegelikult on hoopis nii, et kliima soojenemine seiskab Golfi hoovuse ja tuleb ikkagi jääaeg. Jne.
Tuleb tuttav ette? Segaduses, kuid mugav heaoluühiskonna liige mõtleb: "Tühja neist hirmutajatest," ning tossutab autoga edasi. Ilmaaegu. Paanikaks pole tõesti veel põhjust, tegutsemiseks aga küll. Tegutsemise aluseks saab olla olukorra mõistmine. Milline siis on olukord?
Maa atmosfääris leidub mitmeid gaase, millel on omadus põhjustada "kasvuhooneefekti": lasta valgust läbi kiiresti ja sooja aeglaselt, nii nagu seda teeb klaas või kile kasvuhoonel. Kui selliseid gaase atmosfääris ei leiduks, oleks elu Maal külma tõttu võimatu. Tähtsamad neist gaasidest on veeaur ja süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2). Viimase kontsentratsioone on inimene viiesaja aasta jooksul järjest enam mõjutanud, sajandi jagu juba õige tõsiselt. Süsihappegaasi hingavad välja pea kõik elusolendid: bakterid, taimed, seened ja loomad. Seda seovad atmosfäärist sinivetikad ehk sinikud (kes on tegelikult bakterid) ja rohelised taimed. Väga laias laastus seovad sinikud ja taimed umbes sama palju süsihappegaasi, kui kõik elusolesed välja hingavad. Ja kui inimene puid lõkkes või ahjus põletab metsa juurdekasvu ületamata, kehtib ikka seesama tasakaal.
Paraku on inimene juba tükk aega metsa hävitanud rohkem, kui juurde kasvab. Sestap on süsihappegaasi ringe tasakaal rikutud. Veel rohkem rikume seda, paisates atmosfääri söe, põlevkivi, nafta või maagaasi põlemisel tekkivat süsihappegaasi. Lisaks suurendab inimene ka teiste looduslike kasvuhoonegaaside nagu metaan ja dilämmastikoksiid kontsentratsioone ning paiskab õhku looduses varem tundmatuid ülitugevaid kasvuhoonegaase nagu CFCd (freoonid), mida tuntakse teise globaalse häda - stratosfääri osooni kahanemise - põhjusena. Nii ongi kujunenud olukord, kus inimkonna tekitatud muudatused atmosfääris võivad tõsiselt hakata kliimat soojendama. Me ei tea kindlalt, milline on kliima saja aasta pärast, kuid üpriski arvestatavad prognoosid on klimatoloogidel olemas.
Esiteks, uut jäätumist lähitulevikus ei ennustata. Teiseks, kõigi liustike täielikku sulamist ja sellest tulenevalt kõigi rannikualade uppumist samuti tulevaks sajandiks ei prognoosita. Kolmandaks, soojenemisest tingitud Golfi hoovuse muutus, mis omakorda põhjustaks kiire jahtumise ja jäätumise, pole küll võimatu, kuid samas pole ka kuigi tõenäoline. Hõissa? Enne hõiskamist tuleks siiski vaadata, mida siis lähisajandiks prognoositakse.
Kui inimkond jätkab tõusvas tempos söe ja nafta põletamist, tõuseb tõenäoliselt globaalne keskmine temperatuur saja aastaga kuni kolm kraadi. See on kiireim kliimamuutus viimase kümne tuhande aasta jooksul. Liustike sulamine muidugi kiireneb, kuigi, nagu öeldud, suured jääkilbid selle aja jooksul ära ei sula. Maailmamere taseme tõus oleks ligi meeter. Selle tagajärjel võib maailma poliitiliselt kaardilt kaduda Maldiivi Vabariik - suur osa saarestikust jääks vee alla, Bangladeshist aga voolaks mujale miljoneid põgenikke. Rikka maailma laristamine põhjustaks seega vaeste riikide uppumise, kuid põgenikevool ei jätaks ka rikkaid puutumata. Meie kodust rannikumerd mõjutaks see ka: kui seni oleme harjunud, et maatõusu tõttu tuleb Lääne-Eestis maad juurde, tuleks maailmamere tõusu korral leppida osa ranniku mere alla jäämisega. Inimeste kodud jääksid Eestis siiski enamasti alles. Samas ujutaks meri üle paljud väärtuslikud rannikumärgalad, mõju loodusele oleks ilmselt negatiivne. Kogu maailmas oleks see üpris katastroofiline. Veel rohkem kui mere tõus mõjuks kogu loodusele, ka inimestele, kliimamuutus ise. Paljud sooja suhtes tundlikud liigid satuksid väljasuremisohtu, samas leviks troopikast putukaid haiguskandjatest taimekahjuriteni. Ja mis veel edasi saaks?
Prognoos pole küll nii apokalüptiline nagu mõnes mängufilmis, kuid siiski piisav, et hakata otsustavalt tegutsema. Tuletagem meelde, et ennustus kehtib vaid söe ja nafta jätkuva arutu korstnasse ajamise korral, mis on ju lõpuks meie enda teha. Võib ju küsida, kas atmosfääri keerukuse tõttu paratamatult ebakindel prognoos on ikka piisav põhjus lõpetada armsaks saanud naftalaristamine? Samamoodi arvab rullnokk, et kuni avarii pole kindel (ja see saab kindlaks alles pärast toimumist), võib käänulisel ja kitsal teel kihutada küll. Mõistlik inimene hindab riske ja valib sobiva sõiduviisi. Mõistlik inimkond ei riski globaalse katastroofiga, kuigi lõplikult kindlaks saaks selle toimumine vaid tagantjärele.
Inimkonna mõistlikkus on avaldunud Rio de Janeiro kliimaleppe ja seda täpsutava Kyoto protokolli sõlmimises. Rullnoklus avaldub USA ametlikus ja Venemaa tegelikus loobumises Kyoto protokolli ratifitseerimisest. Euroopa Liit on antud juhul käitunud targasti, otsustades venitajaid mitte järele oodata ning ise kliima päästmise nimel tegutsema hakata.
Kas ainus viis katastroofist hoiududa on kohe loobuda kõigist tsivilisatsiooni hüvedest? Umbes sedasi väidavad mõned naftakaupmehed ja nende pukki aidatud presidendid. Tegu on alatu hämaga. Loomulikult tähendab tegutsemisvajadus ka korrektiive eluviisis – näiteks loobumist ettekujutusest, et heaoluühiskond on see, kus igaüks sõidab igal hommikul ihuüksi tööle palliplatsi suuruse autoga. Kuid energiasäästu ja taastuvenergia tehnoloogiate areng ja juurutamine võimaldavad tänasest inimväärsemat elu tunduvalt väiksema keskkonnamõjuga. Ja need tehnoloogiad ei kuulu ulme valda, nad on olemas juba täna. Soojaisolatsioon ja päikeseküte võimaldavad oluliselt vähendada küttekulu. Säästupirnid peavad vastu kauem ja kulutavad vähem elektrit. Tuuleenergia kasutus maailmas kasvab 30 protsenti igal aastal. Taani rahuldab juba praegu tuuleparkide abil 20 protsenti elektritarbest. Ka päikeseenergia kasutus kasvab kiiresti ja viimased tehnoloogiaarengud võimaldavad prognoosida, et kaks miljardit kodu saab varustada päikeseenergiaga 20 aasta jooksul. Arendades ühistransporti ja jalgrattaliikluseks vajalikku infrastruktuuri saab tohutult vähendada transpordi keskkonnamõju. Jne.
Need lahendused ei tähenda inimeste surumist külma pimedusse, vaid hüvede pakkumist keskkonnasõbralikul viisil. Lisaks kliimakatastroofi ärahoidmisele vähendavad taastuvenergia ja energiasäästu tehnoloogiad ka happevihmu ja kopsuhaigusi põhjustavaid heitmeid ning naftareostust meres. Samuti tähendaks taastuvenergia arendamine, mis on fossiilkütusel põhinevast energeetikast vähem tsentraliseeritud, enam tehnoloogilist innovatiivsust ja suuremat tööhõivet. Enegia kokkuhoid on vaatamata alginvesteeringule - mis tihti tähendab küll lihtsalt rohkem mõttetööd - ka majanduslik kokkuhoid, sest püsikulud energiale vähenevad. Kus on siin väidetav majanduslangus?
Ning pole vaja mingeid tähti taevast alla tuua, päekesevarjusid orbiidile lennutada või süsihappegaasi ookeani pumbata. Ka tuumajaamu pole vaja. Tegelikud lahendused taastuvenergeetika ja energiasäästu näol on tunduvalt odavamad. Ja kui keegi tahab väita, et päris ilma investeeringuteta ikka ei saa ja tarbija või maksumaksja peab need kinni maksma, siis unustab ta tavaliselt, milliseid subsiidiume ja soodustusi saab praegune fossiilkütusel (või tuumajaamadel) põhinev energeetika. Kaudsetest, näiteks rikutud tervisest või hävitatud loodusest tulenevatest kuludest rääkimata.
See kõik kehtib ka Eestis. Meil on ajusid. Meil on olemas täiesti korralik tuuleressurss, mille kasutuselevõtt on alles alanud. Loomulikult tuleb selle arendamisel arvestada lindude rändeteede, maastiku ilme ja teiste piiravate teguritega. Vee-energia on meil üpris piiratud - eriti arvestades vajadusega kaitsta kalade elupaiku -, kuid mitte täiesti olematu. Kõige alakasutatum on meil biomass. Seda kasvab võsa ja roo näol looduslikult, seda on võimalik ka juurde kasvatada. Igaüks, kes Eestis liikunud, teab, et võsa puudust meil ei ole. Paljud linnad ongi langetanud targa otsuse ja hakkepuidule üle läinud, kuid varusid on senisest tunduvalt suuremaks kasutuseks. Ehk annaks innovatiivselt ära hoida ka Euroopa Liidus tasapisi küpsevat maksutüli: selmet suurriikide survel ja eeskujul ettevõtte tulumaksu tagasi tuua, suurendaksime hoopis otsustavalt praegu sümboolseid saastetasusid ja ressursimakse? Seega anname selge signaali, et me ei lase teiste najal liugu, vaid eelistame teenimise maksustamisele saastamise ja raiskamise maksustamist. Ühtlasi anname ka mõista, millist ettevõtlust vajab tulevik. Tegutseda tuleb nii siseriiklikult kui ka ELi tasemel. Aeg on uueks arenguhüppeks küps.
Kui keegi nüüd ütleb, et taastuvatest allikatest ei piisa täna kogu fossiilkütte asendamiseks, siis murrab ta lahtisest uksest sisse. Jutt ei käi fossiilkütusest loobumisest päevapealt, vaid võimalusest väga ruttu taastuvenergia abiga rahuldada märkimisväärne osa meie tarbest. Tõenäolise katastroofi ärahoidmiseks tuleb tegutsema asuda kohe ning järk-järgult üha enam nafta, söe või põlevkivi asemel kasutada päikest, tuult ja biomassi. Mida rutem meie siin Eestis tegutsema asume, seda parem nii loodusele kui ka majandusele. Ja seda kauem võime väikest viisi ka põlevkivi põletada. Kaevuritele jätkub tööd kauemaks.
