Kommenteerimine ongi online'i mõte, tolad!
Väga ebatõenäoline, et netikommentaaride piiramine mitte midagi eriliselt ei muudaks. Ükskõik, mis viisil see piiramine - tahaks küll öelda tsensuur - toime pannakse. Netindus on ikka veel uus ning kommenteerimist võiks ja peaks lugema mitte niipalju enese mahalaadimisvõimaluseks kui uueks žanriks žurnalismis.
Mis on kah tegelikult vana. Ehk siis vähemalt juurtega kinni sellises muistses asjas, nagu kirjade rubriik ajalehtedes-ajakirjades. Kunagi olid olemas isegi vastavad osakonnad, mis töötajate kirju menetlesid. Üldiselt rubriik, mis vist oli mõeldud näitamaks, kuidas massikommunikatsioonivahendid säilitavad sidet elu ja rahvaga.
Kommentaarid on midagi enamat. Just sellepärast, et nad ilmuvad kohe. Ja, kui neid peaks piiratama, muutub portaal igavamaks. Mis seal ikka salata - mõnegi loo puhul on kommentaarid palju huvitavamad kui lugu ise. Vaieldakse, õiendatakse, sõimatakse. Võib ise ka sekka lüüa ja asja hullemaks ajada, mis on veel eraldi lõbu. Nagu interaktiivne seebiseriaal.
Ehk seni võis portaalikülastus käia umbes nii:
- a) loed juttu
- b) loed kommentaare
- c) (võibolla) kommenteerid
- d) loed uuesti kommentaare
- e) kommenteerid uuesti
- f) loed uuesti kommentaare
- g) jne
Millisest jadast, kui nüüd hirmsasti peab vastutama hakkama, ennast registreerima, võibolla alla kirjutama kohustusele, et oled nõus valuraha maksma, kui keegi solvuda võtab, langevad ära kõik punktid c-st alates. Olgu, võivad langeda.
Mis aga tähendab vähem klikke. Ja vähem nähtud reklaame. Et kui praegu näed loo juures autoreklaami, kommentaaride juures tutvumisfirmat, kommentaari kirjutades koolitusguru, ja, kui tagasi tuled, reisibürood, siis edaspidi vaatad ainult seda, mis on loo juures ja kõik. Kuid klikid ja nendega seostuv võimalus, et mingit reklaami nähti ning võibolla selle peale omakorda klikati - see ju ongi müügiks. Või mis või kuidas.
Nii et ei tasuks saagida oksa, millel istutakse. Vist.
See on üks.
Ja on tore argument kommentaaride kohitsemiseks, et kirjutajatel on valus ja paha, kui nende kohta anonüümselt pahasti öeldakse ja nad enam ei julge kirjutada või kui, siis ainult tingimusel, et võivad sõimajatelt valuraha nõuda.
Oi jummal, kui ma saaks krooni iga korra eest, kui mu kohta kommentaarides on sitapea öeldud... Paar päeva saaks lahedamalt läbi, ma arvan.
Aga ma üldreeglina ei loe neid. Ainult siis, kui on väga halb tuju ja tahaks, et veel kehvemaks läheks. Siis on, nagu jõuaks jalad vees põhja, saaks ennast jälle pinnale tõugata. Või siis meeldetuletuseks, kui endast liiga hästi on arvama hakatud - kõigile su jutt ei meeldi.
Ega peagi meeldima. Vaadates asja teiselt poolt... Heh, tuli just pähe, et kui kommentaare nimetada põlastavalt peldikuseinaks - mida on üks nimega kirjutaja muud kui samasugune peldikuseinale kirjutaja. Umbes: JÜRI OLI SIIN. Ja kommenteerijad kirjutavad omakorda: JÜRI ON LOLL, oma nime enam mainimata.
Ehk siis vaadates teiselt poolt, kodanik, kes kirjutada võtab, peaks ette aduma, et tema arvamine võib ka kellelegi mitte meeldida. Ning võtma vastu sellest teadaandmise. Lohutades ennast näiteks: ju siis läks inimestele korda. Mis on ju puhas rõõm. Või võiks olla. Paljud meist on ju näinud ühiskonda, kus kõik olid kogu aeg poolt... Oli mõnus või?
Ja et anonüümselt, vastutamata sõimatakse. Mh. Mida peaksid siis tegema näiteks jalgpallikohtunikud? Mõistlik fänn peab vist pühaks õiguseks karjuda: kohtunik seebiks! Olles peidetud publiku sisse, seega anonüümne. Kujutleme nüüd, et pärast mängu võetakse vastutusele ja sunnitakse kohtunikule valuraha maksma kõik, kes seda karjusid? Või mängijale, kellele hüüti: kuhu, sa, idu, lööd? Ning kõik need muud sõnad. Või äkki lisada valurahatasu piletihinnale? Panna kõigisse telekatesse mikrofonid sisse - tugitoolisportlased ju karjuvad kah... Teeme kindlaks, karistame!
Päh.
Ehk kõigile kergestisolvujatele:
- a) ärge lugege kommentaare, kui kardate
- b) kui tahate ennast lõbustada, siis pange kommentaariks portaali hoiatus, et vaenuõhutamine jms on keelatud - ma korra proovisin, kaks tundi ei julgenud keegi enam kommentaare lisada!
- c) tehke endale blogi. Seal olete te ise kunn ja avaldate ainult neid kommentaare, mis teile meeldivad. Milliseid võib ka ise kirjutada.
