09.05.2008, 00:00
Maagia ja majandus
Veebruaris arutasid G7 rahandusministrid Tokyos maailma majandusseisu ja tegid
ühe huvitava otsuse, mida laialt ei levitata, aga üldiselt
järgitakse. USA, Jaapan, Saksamaa, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa ja
Itaalia otsustasid vältida negatiivsete terminite kasutamist
majandusolukorra kirjeldamisel. Võib ainult aimata, mida täpselt
mõeldi negatiivsete terminite all, aga kohtumise lõppdokumendis
ei ole sõnakestki dollari ega jeeni kukkumisest ja otse loomulikult ei
kasutata maailma majanduses toimuva kirjeldamiseks kriisi või
majanduslanguse mõistet.
Majanduses etendab
psühholoogia nii suurt rolli, et selle mõjust ei julgeta vahel
isegi rääkida. Negatiivsete terminite kasutajad on nagu
paharetid, kes külvavad kahtluseseemneid, millest võivad välja
kasvada mürgitaimed, mis lämmataksid maailmamajanduse.
Meie Ansipki oli mõni aeg tagasi samal lainel ja eitas
majanduslangust Eestis. Eituse põhjus võis olla alateadlik hirm:
kui räägin asjadest nii, nagu nad on, siis lähevad nad veelgi
hullemaks. Majanduskasvu aeglustumisest ei tohi rääkida/kirjutada,
võib-olla isegi mõelda, sest see võib hirmsal kujul
materialiseeruda majandustegevuses.
Lõpuks andis Ansip
küll alla ning nõustus koostama negatiivse eelarve. See aga ei
tähenda veel, et ta tuli (majandus)reaalsusesse tagasi. Ta rõhub
majanduslanguse ajutisele iseloomule ja ootab uut suurt kasvu, mis viib meid
raketina viiendale kohale Euroopas. Ansip on võtnud optimismi
külvaja rolli.
Seda võib nimetada maagiliseks
mõtlemiseks: usutakse, et sõnad kutsuvad esile muutusi
materiaalses maailmas. Maagiline mõtlemine tekkis hulga varem kui
loogiline ehk teaduslik mõtlemine. Esivanemad püüdsid
pühas hiies sõnade ja vaimupingutusega mõjutada teatud
jõude, et teha rahva elu paremaks.
Kas pea- ja
rahandusminister on tänapäeva šamaanid, kes loitsivad rahva
elu paremaks? Nii võibki olla, sest sõnade taga võib
peituda psühholoogiline reaalsus, mis mõjutab majandust.
Juba 1929 leidis Briti majandusteadlane Cambridge’i professor A. C.
Pigou, et psühholoogilised tegurid vastutavad umbes 50
protsendi ulatuses tööstustoodangu kõikumise eest ehk
psühholoogia loob majandusreaalsust. Ta kasutas majanduse kirjeldamisel
selliseid mõisteid nagu vastastikune psühholoogiline
sõltuvus, epideemiline erutus, vastastikune mõju.
Meil kasutatakse majandusolukorra kirjeldamisel väga laialt
soojusterminoloogiat. Nii räägiti mõni aeg tagasi majanduse
ülekuumenemisest ja jahutamise vajadusest. Tahes-tahtmatult viidatakse
sellega haigele (majandusele), kel palavik. Nagu palavik on vaid mingi haiguse
sümptom, nii on “soojus” või “jahedus” vaid
majanduse pealispindsed omadused, mis ei aita seletada majanduses tegelikult
toimuvat. Muidu targad inimesed Eestis räägivad majanduse
temperatuurist väga palju ning püüavad jätta muljet, et nad
saavad aru, mis majanduses toimub. Ausam oleks tunnistada, et me ei tea, mis
toimub, kui jutustada ülekuumenemisest.
Maagiline ehk
“peast soe mõtlemine” võib viidata psühhoosile,
skisofreenia ühele ilmingule.
Uurimused näitavad, et on
korrelatsioon psühhoosi ja maagilise mõtlemise vahel (Eckblad &
Chapman, 1983). Suure maagilise mõtlemise skooriga isikud näitasid
uuringutes psühhoosikalduvust. See korrelatsioon ei ole üldse
üllatuslik, sest nii maagiline mõtlemine kui ka psühhoos
eeldavad “lahkumist” reaalsusest. Mid
a muud on majanduse soojusest-jahedusest rääkimine kui irdumine
tegelikust tootmisest, rahandusest, turundusest jne.
Poliitikute, ja
mitte ainult nende, psühhoosist ehk maailmast äraolekust
räägib tõsiasjade, näiteks majanduslanguse eitus. Eitus
on üldse kõige tugevam ja samal ajal ka kõige destruktiivsem
Mina-kaitse. Probleemidele viitajad, näiteks sotsiaalteadlased
(mõtlesin kaua aega, kas ei peaks kasutama muud sõna, à la
“kriimsilm” hundi asemel), satuvad tule alla, sest reaalsus on
valus, isegi traumeeriv.