Mida me 30 miljoniga päriselt päästame, kui Nordical Tallinna liine pole?
Riigiabi andmine Nordica kontsernile on veninud juba poole aasta pikkuseks protsessiks. Eesti valitsus tegi kevadel poliitlise otsuse korvata ettevõttele koroonakriisist tekkinud kahjud, kuid lahendust pole tänaseni. Olgu öeldud, et riiklik lennufirma ei vajanud enne kriisi mingit täiendavat rahasüsti. Erakorralise finantsabi on heaks kiitnud ka Euroopa Komisjon ehk pall on Toompea käes. Küsimus on kütnud üles üksjagu kirgi, tuues endaga kaasa ka suure hulga spekulatsioone. Mõistan, et maksumaksjat huvitab küsimus, mida me siis selle rahaga õigupoolest päästame, kui Nordical Tallinna liine pole?
2018. aastal oli näha, et konkurents kodulennujaamas tiheneb. Juurde tuli uusi vedajaid ja liine, piletihinnad langesid. Lõunanaabrite lennufirma alustas opereerimist mitmetel Nordica liinidel viimasega samadel kellaaegadel ja sagedusega. Eesmärk oli üks – Eesti lennufirma turult välja süüa. Sama aasta lõpuks oli selge, et konkurentidega tiib-tiivas lendamisel pole mõtet. Nordica oli aga oma esmase ülesande täitnud.