Mõistatuslik Nostradamus
Michel Nostre-Dame (Nostradamus, 1503-1566) sündis Saint-Rémy linnas Lõuna-Prantsusmaal Provence’is juudi arsti perekonnas. Tema vanaisa huvitus astroloogiast ja tutvustas tähetarkust juba varakult ka tulevasele prohvetile. Isa soovitusel õppis Nostradamus arstiks, kuid tegeles elu lõpuni ka astroloogia ja ennustamisega. 47aastaselt hakkas ta trükis avaldama ennustusi jooksva aasta kohta, jättes otsekohe varju teised samalaadsed kirjutised. Menust tiivustatuna avaldas ta 1555. a esimese osa oma kuulsast nelikvärssides teosest, mida hiljem hakati nimetama “Centuries” (eesti keeles “Sadakonnad”, Nebadon, 1999). Nostradamus sai tuntuks mitte poeedina, vaid ennustajana. Tema ettekuulutuste täitumine hämmastab lugejaid veel tänapäevalgi. Usaldusväärsuse poolest ületab ta vast kõiki tänapäeval tuntud ennustajaid, eriti aga astrolooge. Oma kriitikute kohta ütles ta ise: “Võhiklik ja nõme kari hoidku eemale: ja kaugele kõik astroloogid, idioodid ja barbarid”.
Nostradamuse meetod
Nostradamus väitis, et teda juhtivat “poeetiline vaimustus koos esivanematelt päritud loomuliku vaistuga”, mille ta ennustades ühendab astroloogiliste arvutustega. Kui ta oma katusekambris tähti vaatles, hoides käes loorberipuust harulist keppi, olevat teda läbistanud mingi võimas värin. Selle mõjul vaadanud ta üksisilmi aurava veega täidetud nõule pronksist kolmjalal, mille kohale ilmunud nägemuslikud pildid. (Teise tõlgenduse kohaselt istus prohvet pronksist kolmjalal ja vaatles leeki või veeauru.)
Enamik Nostradamuse ennustusi käib Lääne-Euroopa, eriti Prantsusmaa kohta. Kuid neid võib seostada ka Venemaal, USAs, Jaapanis, Iraanis, Iraagis ja mujal toimunuga, näiteks hiljutise Iraagi sõjaga.
Kas inkvisitsioonihirmust või mõnel muul põhjusel pidi prohvet oma ennustusi looritama sõnamängu ja segaste sümbolitega, seepärast mõistetakse tihti tema värsse alles pärast ettekuulutuste täitumist. Harvad ei ole juhud, mil sama katrääni seostatakse erinevate ajaloosündmustega.
Teisalt võib leida, et prohvet on kirjeldanud kõiki maailmaajaloo tähtsündmusi, mis seni aset leidnud. Prantsuse revolutsiooni kohta annab ta koguni aastaarvu 1792, Nõukogude riigi kestvust võib seostada 73 aasta ja 7 kuuga, millest ta kirjutab oma Kirjas Henri II-le. Nostradamus kirjeldab mõlemat maailmasõda ja sellele järgnevat ajutist rahuaega, mil massiliselt reisitakse maal, õhus ja vees, ja mainib ühte “väga kurja sajandit”, mida ei ole raske seostada XX sajandiga. Vahel ei suuda prohvet ennustustes oma emotsioonidest hoiduda (“Prantsusmaa, sa lähed liiga kaugele”, “Ma nutan su pärast” jne). Erilise põlguse osaliseks saab “uus filosoofide sekt” (kommunistid) ja nende diktatuur Ida-Euroopas. Napoleoni nimetab ta pigem lihunikuks kui riigivalitsejaks. Tuntud ajaloolistest isikutest võib leida ennustusi Romanovite, Lenini, Stalini, Hitleri (nimetab Histeriks), Mussolini, Roosevelti (Maailma Roos), Kennedy jt kohta. Praegusest Iraagi sõjast ja uuest konstitutsioonist võime leida ennustuse 3. sadakonna 61. katräänist:
Suur hulk ja ristisõdijate sekt
Seab end sisse Mesopotaamias:
Nobe väeosa suure jõe lähedal
Selline, et teeb seadust vaenlasele.
Kardetud 1999. aasta seitsmes kuu
Suurt tähelepanu on pööratud Nostadamuse ennustuste 10. sadakonna 72. katräänile, mis sisaldab üht vähestest ajalistest dateeringutest:
1999. aasta seitsmendal kuul
Tuleb taevast suur hirmutekitav kuningas:
Ellu äratama suurt Angolmois’ kuningat,
Edasi pärast Marssi valitsema õnneks.
Esialgu tabas Nostradamuse uurijaid pettumus, kuna tolle aasta juulis ega septembris (sept – pr k “seitsmes”) midagi iseäralikku ei juhtunud. Mainida võib vaid seda, et augustis toimunud täieliku päikesevarjutuse ajal sai V. Putin Venemaa peaministriks. Ometi ei tulnud ta taevast ja vaevalt et teda kardeti. President Putin koondab küll Venemaal järjest rohkem võimu enda kätte, kuid SRÜ riigid kipuvad tal üha rohkem käest libisevat.
Kui New Yorki tabas kaks aastat hiljem terrorirünnak, hakati “hirmutekitavat kuningat” Osama bin Ladeniks pidama. Kas Nostradamus eksis kahe aastaga? Võimalik. Kuid nagu öeldud, looritas prohvet oma ennustusi kõikvõimalike sümbolite ja sõnamängudega. Kui arvus 1999 ühed üheksatega ära vahetada, saame kuupäeva 9.11.1.
Kes oli aga too salapärane Angolmois kuningas? Varem arvati, et tegemist on sõnaga “mongol” (vanapr k – mongolois). Kuigi Kabul oli Nostradamuse ajal Suurmogulite impeeriumi pealinn, võib Angolmois kuningas olla pigem anglo-ameerika kuningas ehk Bush kui Afganistani valitseja. Samuti saab seda mõistatuslikku sõna seostada Manhattani saarega. Nimelt elas Nostradamuse ajal mees nimega G. da Verrazano, kes oli Prantsuse kuninga ja Angoulême’i krahvi teenistuses. Kui Verrazano Manhattanile jõudis, nimetas ta selle saare oma isanda auks Angoulême’iks.
Marss (pr k Mars) võib tähendada sõjajumal Marsi (sõda), planeet Marssi ja ka märtsi kuud. Huvitaval kombel saab neid kõiki seostada märtsis alanud Iraagi sõjaga, sest planeet Marss oli sel aastal Maale erakordselt lähedal.
Kahe venna pettus
New Yorgi terrorirünnaku päeval hakkas internetis levima võltsitud Nostradamuse ennustus “kahest vennast”, mis jõudis koguni uudisteagentuuridesse ja ajakirjandusse. Selle autoriks oli tegelikult kanada kolledžiõpilane Neil Marshall, kes oli mitu aastat varem kirjutanud Nostradamuse ennustuste kohta essee, milles püüdis omatehtud katrääniga näidata, kui palju erinevaid tõlgendusi nii segane tekst võib pakkuda:
In the City of God there will be a great thunder,
Two brothers torn
apart by Chaos,
while the fortress endures,
the great leader will succumb.
Jumala linna tabab vägev piksenool,
Kaos rebib kaks venda lahku,
Kuna kindlus jääb püsima,
Variseb suur juht kokku.
Keegi naljahammas võttis selle katrääni Marshalli kodulehelt, ühendas kolmanda rea neljandaga ja lisas lõppu sõnad The third big war will begin when the big city is burning (Kui suur linn põleb, algab kolmas suur sõda). Nostradamus 1654 ning laskis pseudoennustuse Interneti teel liikvele. Maailma Kaubanduskeskuse hooneid võis pidada kaheks vennaks, kindlust aga Pentagoniks. Suure juhi isik jäi küll ähmaseks, kuid III maailmasõda näis olevat alanud. Paraku jätsid ennustuse tsiteerijad kahe silma vahele aastaarvu 1654 ja tõsiasja, et Nostradamus suri juba 1566. aastal.
Peagi lisandus internetti aina uusi Nostradamuse stiilis võltsennustusi. Need nn linnalegendid tõstsid huvi prohveti ennustuste vastu tohutult. Mitmed Nostradamust käsitlevad raamatud said Ameerikas bestselleriteks. Internetis oli otsingusõna “Nostradamus” ajuti kõige levinum. Google’i otsingut kasutades võib praegu saada vähem kui sekundiga 315 000 viidet Nostradamusele, AltaVista annab ligi 124 000 viidet. Kõik see kinnitab prohveti ennustust, et pärast surma saab ta palju kuulsamaks kui oli eluajal.
Hirmutavad tõlgendused
Kuulujutud levivad ka ilma internetita. Näiteks: “Nostradamus ennustas, et maad tabab varsti komeet, mis hävitab enamiku inimkonnast” või “Järgmisena hakkab valitsema kollane rass” jne. Enamasti on sel puhul tegu mõne vähetuntud autori üsna subjektiivsete tõlgendustega. Nendega lähemal tutvumisel selgub tihti, et prohvet ise ei ole midagi taolist ennustanud. Kuigi ta on öelnud, et tema ennustused ulatuvad aastani 3797, levitati enne millenniumi vahetust Nostradamusele tuginedes ikkagi kuuldusi peatsest “maailmalõpust”.
Enamik Nostradamuse tõlgendajaid kirjutab ümber varem avaldatud minevikusündmuste kommentaare, vürtsitades neid omapoolsete põnevate tulevikufantaasiatega. Mida üksikasjalikumad need tulevikukirjeldused on, seda vähem tasub neid uskuda. Nostradamuse abil ennustamiseks peaks ka ise pooleldi selgeltnägija olema. Tõsiseltvõetavad autorid, näiteks Edgar Leoni või Erica Cheetham, on avaldanud oma ingliskeelsed tõlked koos põhjalike kommentaaridega ja prantsuskeelse originaaltekstiga. Inglise keelde ongi Nostradamust kõige enam tõlgitud, samuti on ilmunud kõige rohkem tõlgendusi inglise keeles.
Kes “maailmalõpu” ees hirmu tunneb, see võiks aga lugeda 1555. aasta paiku kirjutatud 3. sadakonna 94. katrääni:
Veel viissada aastat peetakse arvestust temast,
Kes oli oma aja ehe:
Siis ühtäkki annab ta suurt valgust,
Ja muudab nad väga õnnelikuks sel sajandil.
