Margus Järv Foto: Tiit Blaat

Kalle Muuli ent jättis mainimata, et ta ka ise 1984, stagnatsiooni aastal, kommunistlikku parteisse astus. Seetõttu pole tal lihtne tunnistada, et ERSP liikmed ning muud põrandaalused EV järjepidevuse nõudjad põhimõtteliselt eirasid Lenini parteid. Ka 25 aastat tagasi ei nõudnud nomenklatuur EV taastamist, vaid oleks ilma Eesti Kongressita võinud vabalt viia ellu mingi Moldaavia variandi. Mitte KGB, vaid erinev ajupesu tase ajas ERSP ja NLKP liikmed tülli.

Eile kordas R2 ka "Rahva omakaitset", mille Juur ning Kivirähk pühendasid templitüütlitee. T-rüütlid on kommunistliku partei kõrval teine rahvusvaheline ideoloogiline ordu. Kõvasti sai vatti Kiviräha kolleeg, kirjanik ja t-rüütel Tiit Aleksejev, kes Eesti Ekspressis avaldatud fotodel Padise riituselt kõnnib ilma valge ristilinata. Naljaga pooleks tõstsid saatejuhid tõsise küsimuse: kas EV Kaitseväe ülemjuhataja ja kaadriülem tohivad kaitseväe paraadmundrile lisada omal käel keskaegseid punaristiga hõlste? Ei tee ju templirüütlite linad neist kõigist kaplaneid?

Keskpäevatunnis kaitses Priit Hõbemägi avalikkuse õigust teada, kuidas IRL minister Juhan Parts kui omaniku esindaja plaanib investeeringuid Eesti Energiasse. Hõbemäe arutlus tõukus Partsi ootamatust raevupuhangust valitsuse pressikonverentsil Eesti Energiast lekkinud info pärast. Kuid mis õigust on riigipalgalistel ametnikel ja juhtidel hoida tarbija eest teavet, mis puudutab meie elektriarvet ning riigieelarvet? Kui miljardid peaks ilma diskussioonita valesti investeeritama, oleks valdava turuasendiga Eesti Energia klientidel ju põhjus küsimusi esitada?

Keskpäevatund arutles ka Rahvakogu tekkimise üle. Postimehes ilmus selle kohta Mikk Salu skeem, kus jäeti märkimata Harta 12 ja varasemad sündmused, Hõbemägi pidi täiendama: rahvas hakkas kobrutama juba ACTA aegu, rääkimata Silvergate'st.

Kui jutusaateid jagada "Samosti ja Hõbemäe ringkondadeks", siis torkab silma, et Samost üritab õhus hoida kultuuriministeeriumi Nukuteatri teemat, sõideldes umbes 340 000 eurose miinuse tekitamise pärast. Hõbemägi ja ka Eesti Päevaleht näksivad miljardieurost küsimust Juhan Partsist ja Eesti Energiast.