Parim asi pärast Romi soengut
Pühapäeva pärastlõunal nägin Riho Baumanit ühes Õismäe kohvikus korpe vitsutamas. Näitasin Riksile näppudega V-märki, rokitaat vehkis võidukalt vastu.
Tänatud olgu Jumal ja Juhan Paadam, et meie eurolaulu valib rahvusvaheline žürii, mitte rahvas! Oleksid massid oma tahtmist saanud, põrutaks Riiga Vanilla Ninja. Aga nüüd pole põhjust häbeneda, lähevad Eplik, noorkirjanik Pehk ja Eda-Inese vend, see tähendab – ansambel Claire's Birthday. Olen rahul. Ainult Romi soeng meeldis mulle veel rohkem kui “Eighties Coming Back”.
Kuulan analüütikute juttu sellest, et just tänu välismaa ekspertidele on eestlased Eurovisioonil nõnda edukad ja mõtlen: miks mitte rakendada seda kogemust teisteski eluvaldkondades?
Kas või poliitikas.
Targa valiku tegemine on ju üks raskemaid asju maailmas. Pole ime, et see käib paljudele üle jõu. Vaadake õnnetuid restoranikülastajaid, keda ajab kimbatusse liiga pikk menüü. Või naisi, kes ei suuda otsustada, millist meest valida. Ja mehi, kes piinlevad, millist autot liisida. Segadusse aetud inimene läheb lõpuks närvi ja tõmbab hullu peaga mingi jama kaela.
Miks siis arvatakse, et rahvas, kes ei suuda valida eurolaulu, suudab valida parlamenti või presidenti? Tähendab, muidugi ta suudab. Kuid see valik võib olla vägagi veider. Eriti kui valimised toimuvad riigis, kus populaarseimad artistid on Oksmaa, Homenja, Meie Mees ja Sulo ning võimu pärast ei konkureeri mitte poliitilised parteid, vaid reklaamiagentuurid. Kas valitsuse moodustab Idea või Tank, selles on praegu küsimus.
Seevastu välismaalane, kes ei tunne Eesti poliitikute tausta, on oma valikus tõeliselt objektiivne. Mõnd horvaati, juuti, inglast või türklast, kes näeb meie saadikukandidaate esimest ning viimast korda elus, ei huvita põrmugi, milliseid luukeresid varjab nende kapp või missugused on nende minevikuteened. Kehakeel, silmavaade ja üldmulje ütlevad erapooletule vaatlejale rohkem.
Niisiis: millised oleksid plussid ja miinused, kui riigikogu valiks rahvusvaheline žürii? Miinuseid – ei ühtki. Aga kasu tõuseb kõvasti. Esiteks oleks lihtsam. Teiseks oleks huvitavam. Kolmandaks odavam. Neljandaks oleks sel moel valitud esinduskogu hoopis euroopalikum. Viiendaks saaks tulemused rutem selgeks.
