Presidendi vastuvõtu pääsmed oksjonile!
24. veebruaril toimuv traditsiooniline pidulik presidendi vastuvõtt on aasta seltskondlik suursündmus. Paraku on aziotaaž, kes sinna on kutsutud ja kes mitte, samuti kes kellega või hoopis üksi tuleb, algusest peale ületanud ürituse patriootilise tähtsuse. Rääkimata aruteludest, kes mida seljas kannab. Minu meelest kõige ilusamini ja lihtsamalt on sellest kirjutanud Aita Kivi (Eesti Naine, veebruar 2009) - kuidas isegi paljas mõte, et abielupaar v õ i b - o l l a kutsutakse vastuvõtule, tekitab peres paraja skandaali. Sest pereemal pole midagi selga panna ja pereisa ei taha üldse pingviini mängima minna.
"Igal aastal reastavad nii lehed kui moekunstikud ja etiketiteadjad vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtul olevate daamide tualette ja meeste ülikondi. Kes valis vale kleidi? Kelle lips on valet värvi?" kirjutab Õhtuleht (20.02.2009). Usun, et iga inimene oleks õnnetu kui tema sünnipäevadel käiks kogu jutt aastast aastasse ainult külaliste tualettide maitsevääratuste ümber. Eesti riikluse sünnipäevaga on aga jõutud juba nii kaugele, et valitakse kõige koledamaid ja ilusamaid tualette läbi aegade. Pealegi on säärased pingeread täiesti mõttetud, sest maitse üle vaidlemisel jääb igaühele tema isiklik õigus.
Et ürituse prestiiži sopast välja tõsta ja ühtlasi praegusel raskel ajal seda mitte riikliku kulutamise, vaid rahateenimise allikana kasutada, tuleks sünnipäevast osavõtt panna avalikule rahalisele enampakkumisele. Punasele vaibale pääseksid sada enim pakkunut koos kaaslasega.
Pääsme alghind võiks olla 1000 krooni nina pealt. Tegu on ikkagi prestiižikama üritusega kui näiteks Airi kontsert. Ühtlasi tagab soliidne alghind, et isik suudab enda ja oma kaaslase enam-vähem pidulikult riide panna ega tule dressides ja kummikutes riiki häbistama. Pakkumiste jooksev seis, võimalus hinda tõsta ja oksjoni lõpphetk peavad internetis kogu aeg kättesaadavad olema. Oleme ikkagi e-riik ja seda mitte ainult esitähe poolest. Paar-kolm nädalat enne vastuvõttu läheb nimekiri lukku ja raha laekudes saadab presidendi kantselei direktor kutsed välja. Sel juhul jääb piisavalt aega, et juhul kui keegi pakkumisega ülemäära hasarti sattus ning pääset välja osta ei suuda, jagada need ümber esimestena väljajäänutele. Vastuvõtule pääsenute kuldtähtedega nimed ripuksid järgmise oksjoni lõpuni aukohal presidendilossi fuajees ning riigiasutuste kodulehekülgedel.
Objektiivne ja selge vastuvõtule pääsemise süsteem kõrvaldaks ka teise inetuid ja väiklasi vaidlusi tekitanud probleemi: autasude jagamise, mida toimetatakse samuti vabariigi sünnipäevaga seoses. Ikka on leidunud rahulolematuid, kelle arvates keegi sai autasu teenimatult või et keegi unustati ebaõiglaselt. Ja mõnel puhul (Risto Teinonen) tuligi hiljem tunnistada, et adressaadiga eksiti. Aumärke jagataks edaspidi oksjoni tulemuste alusel. Näiteks viis esimest saaksid Valgetähe ordeni I klassi, viis järgmist II klassi jne.
Kohe oleks selge, kes on meie maa tõelised patrioodid; kes panustavad konkreetselt Eesti heaolu nimel, mitte ei aja ainult demagoogilist mula pisikesest vaprast põhjamaast. Oksjonilt saadav tulu läheks ju puhtalt riigi tuludesse (miinus vastuvõtu ja balli korralduskulud).
Kaoks inetu poriloopimine Savisaare ja Ansipi vahel, sest kuni komakohtadeni oleks matemaatiliselt tõestatud, kumb on ustavam isamaa poeg ja kumb rohkem Vaino ja Ristlaane masti mees. Klatšiväljaannete vulgaarne lahterdamine, kes kannab ilusamat kleiti, kes aga tualetiga puusse pani, taanduks tahaplaanile. Sest kes maksab, see tellib ka muusika - ja pole oluline, mis tal tellides seljas oli.
Ühtlasi garanteerib uus kord, et vastuvõtul ja ballil osalevad ainult need, kes seda tõesti tahavad, mitte poolvägisi naise poolt välja aetud.
Aga mis saab siis, kui isegi alghinnaga ei õnnestu sadat paari vastuvõtule meelitada?
Siis võib otse välja öelda, et Eestis lihtsalt pole nii palju persoone, kes oma kodumaa sünnipäeval presidendi käesurumist ja sellega kaasaskäivat au ja lugupidamist väärivad.
Parem kibe tõde, kui magusa valega edasi elada.
Saaksime vähemalt mõttetalgud korraldada, kuidas olukorda parandada.
