Ahto Kaasik

Nii sattus Harjumaal Jõelähtme valla Maardu ja Saha külas asuv muistne maausuline pühapaik mahlakuu (aprill – toim.) alguses ulatuslike raietööde ohvriks.

Riik müüs läinud aastal osa Rebala muinsuskaitsealal asuvast Maardu hiiest, 22 hektari suuruse Pajumardi maaüksuse, metsafirmale OÜ Eremka. Maardu hiiemets on muinsuskaitse all juba nõukogude ajast, kuid selle piirid kanti kaardile alles eelmisel kuul, kui menetleti maaomaniku raietaotlust. Seejuures ei vaevutud küsima kohalike elanike arvamust, kes hiiemetsa ammusest ajast pühaks pidanud. Ka Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertkomisjon sai toimunust teada alles kohalikelt elanikelt. Nii tabaski avalikkust ülemöödunud laupäeval jahmatus, kui hiiemetsas läks lahti ulatuslik lageraie. Ekspertkomisjon mõistis hiie raiumise hukka ning taotleb selle piiride ülevaatamist. Kahtlusi tekitab, et riiklikult kaitstavast hiiest jäeti välja just see osa pühapaigast, mis asub Pajumardi maaüksusel. Puhkenud pahameeletormi peale viidi masinad hiiest ära. Aga kuna raieluba jätkuvalt kehtib, kavatsetakse maaomaniku sõnul hiie raiumisega jätkata niipea, kui maa taheneb.

Hiiemetsa raiumine toimus Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti menetlemisel ning Keskkonnainspektsiooni ja politsei järelevalvel. Mitte ükski riigiasutus ega ametnik pole seni raiumist hukka mõistnud, süüdlasele osutanud ega süüd omaks võtnud. Isegi kahetsetud pole.

Eesti riigi poolt on seega hiie ja põlisrahva pühaduse hävitamise vaikiv heakskiit. Kujutage vaid ette, kui riik müüks Kaarli kiriku killustikufirmale, too muudaks kirikutornid kähku rahaks ning ükski riigiamet ega ametnik ei leiaks toimunus viga.

Võib-olla on süüdi enneolematult halb riigivalitsemine, mis on jätnud hiied mitme ametkonna vahel asuvale halduslikule eikellegimaale. Paraku liiguvad

sellel eikellegimaal ikkagi ehitus- ja raiemasinad.

Faktum-Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab tervelt 70% eestimaalastest hiite kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Looduslikud pühapaigad on meie kultuuri üks haruldasemaid ja väärtuslikumaid osi ning nende hoidmine on põhiseaduse preambuli kohaselt Eesti Vabariigi olemasolu üks peaeesmärke. Uue valitsuse koalitsioonileping lubab jätkata looduslike pühapaikade riikliku arengukava täitmist. Kuni poliitika- ja rahamaailm selle kiiret rakendamist ei toeta, kuuleme veel nii mõnegi hiie raiumisest ning peatatud arendustöödest. Internetis on avatud pöördumine hiite kaitseks: http://www.maavald.ee/hiied/.

Autor on Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja ja Maavalla koja vanem.