Heidit Kaio: Miks ma ei toeta kooliõpetajate palgatõusu

Haridustöötajate ametiühingu nõutav õpetajate 20protsendiline palgatõus (palk tõusku kohe!) on võrreldav Kreeka streikijate unenäomaailmaga.

Õpetaja elukutse on Eestis kõrgelt väärtustatud. Õpetajatel on palju privileege. Kui tavalise palgatöötaja põhipuhkus on 28 päeva, siis õpetajal 56 päeva. On neidki, kel suvevaheaeg venib augusti viimase nädalani, ning koole, kus kantseleis on jõuluvaheajal vaid telefonivalvur. Palju täispalgaga puhkust on boonus, millest tavaline tööinimene vaid unistab.

Kui üldiselt on töönädal 40 tundi, siis õpetajal ametlikult 35 tundi. Mõnel pool on päevad veelgi lühemad. Tean koolimaju, mis kell kaks päeval on juba lukus, ja õpetajadki asulast lahkunud. Mõned neist on suurkoolid, teised väikesed, aga kontrolltöid pole seal vaja poole ööni kodus parandada.

Et mõista, kuidas me hoiame pedagooge, tasub vaadata kaht koolis töötavat inimest – õpetajat ja söögitädi. Tänu heale haridusele ja ühiskonna antud garantiidele on õpetaja palk vähemalt kolm korda kõrgem, tal on täispalgaga pikad puhkused ja leping pensionini. Söögitädi saab miinimumpalka ning istub igal vaheajal palgata puhkusel, suvel kolm kuud. Tean õpetajat, kel on tunnimaterjalid hästi sisse töötatud, ta on pikkade puhkustega harjunud ja ta ei soovinud töökohta vahetada isegi siis, kui talle pakuti poole kõrgemat palka.

Eesti on Euroopa Liidu üks vaesemaid riike. Me ei saa käituda nagu loteriivõitja, kes jagab raha armsatele küsijatele vasakul ja paremal ning avastab peagi, et võidusumma on otsas ja midagi vajalikku pole tehtud.

Miks peaks kõigil õpetajatel olema võrdne palk? Järva Teataja peatoimetaja peaks ajakirjanikku peast soojaks, kui too nõuaks sama palju palka, kui saab Eesti Ekspressi oma Tallinnas.

Veelgi enam, ühepalju raha ühtlaselt kõigile tekitab hoopis ebavõrdsust. Praegune süsteem annab kõigile õpetajatele raha võrdselt ja kõikides maakondades on õpetaja sissetulek keskmiselt 15 protsenti üle kohaliku keskmise. Valgas isegi 32 ja Jõgeval 21 protsenti kõrgem. Mida väiksem koht, seda suurem on õpetaja palk võrreldes teiste sama piirkonna inimestega. Õpetajad on kohalik eliit, ka sissetuleku poolest.

Ainult Harjumaa õpetaja on vaesem kui tema naaber. Kuid tõstes Harjumaal palka ühe euro võrra, tuleb kokku leida ligi kolm eurot, et tõsta töötasu kõigil õpetajatel Eestis. See on sama, kui tubli Mart kaupleb kontoris ülemuselt välja palgatõusu, aga tänu sellele kerkib palk automaatselt ka teistel. Nii ei tõsta tööandja tasu kellelgi ja kõige rohkem kannatavad säravad tegijad, kes palgalisa väärivad.

Muidugi on ajast ja arust õpetajate nõukogude ajast pärit palgasüsteem, mis väärtustab täienduskoolituse paberit ning mitte superhead õpetajat ja kustutab sära silmist noorel tegijal. Probleeme on, aga neid ei lahenda lennukilt raha ühtlase kihina alla puistamine.