Mälestades Helju Valsi

Kõige sagedamini niisugustest esineb tegelikult. Päeva jooksul ütlevad elukutseliste suud seda vähemalt sada korda, see teeb kokku 400 silpi, millega A4 peal saaks trükkida 10 rida. See  oleks paras uudisnupp või mis tahes sõnum, mis jääb  rahval saamata.

Miks nii tehakse? Üks põhjus võiks olla saateks määratud aeg, mis tuleb täis rääkida: kui infot ei jätku, lähevad mängu täitesõnad. Teine põhjus: mikrofoni-inimese nõrk ettevalmistus, madal esinemisstiil. Kui arvestada  kallist eetriaega, siis tuleb meenutada, et ka tühja müra peale kulutatud  summa makstakse kinni  meie kõigi rahast. ERR võiks saadete ajakava tihendada  või pisteliselt kindlaks teha, mitu korda keegi tegelikult lausub, ja palgast maha arvata. Rahvas tahab tera, aga saab klii.

Muidugi on neid iluväljendeid rohkem, näiteks olgem ausad, mis seal salata, just nimelt, absoluutselt (kasutatakse  nõusoleku või möönduse ilmutamiseks), tuleb tunnistada, ausalt öeldes,  traditsiooniline (kui esineb teist korda), legendaarne ( kui esineb kolmandat korda).

Kas te tegelete käimisega?( Küllap  saab küsida ka: Kas päike tegeleb paistmisega?)

Kas kontserdid tulevad täis rahva poolt?

Kas te saate mõne näite näiteks tuua?

Professionaal on võimeline teostama päästetegevust.

Kui neid vahuväljendeid päeva kohta kokku lugeda, ma pole seda teinud, võib selguda  tubli kümnendik raisatud eetriaega.

ERR,  mis te arvate?

Priit Silla, eesti filoloog