Maailmasüsteemide teooria järgi jaotub maailm tuumikriikideks ja perifeeriaks ning need vahele jäävaks poolperifeeriaks. See on riik, mis asetseb tuuma ja perifeeria vahel ja saab kasu perifeeriast ning peab panustama tuumriiki. Tavaliselt on need riigid, mis peavad alluma sellele, et tuumriigid kasutavad nende suhtes teatud piiranguid. Perifeeria suhtes domineerivad nad aga domineerimata: turumajanduse põhimõttel.

Maailmasüsteemide teooria käsitleb prantsuse annaalide koolkonna eeskujul ajalugu vaid pikemas perspektiivis nn. longue durée ja pigem väikeste sündmuste kaudu suuri tõlgendades kui vastupidi. Selle teooria järgi toimib üleilmastumine juba XVI sajandist.

TUUMRIIGID JA PERIFEERIA

Mis te arvate, kus on Eesti selle teooria järgi? Poolperifeerias? Kahjuks mitte.

Eesti on päris perifeerias. Ehk siis on meie naabrid Soome ja Rootsi poolperifeerias? Paraku jälle eksitus. Nad on maailmasüsteemide teooria järgi tuuumriigid kuhu kapital voolab. Seda nimetataks tricle-up ehk siis ülesnõrgumise efektiks, kus perifeeria vaatab hämmastusega pealt kuis ta ressursid tahes-tahtmata välja voolavad.

Seda kinnitab ka Itaalia sotsioloogi Pareto mitteühtlase jaotuse printsiip. Vilfredo uuris erinevaid piirkondi erinevatel ajastutel ja avastas, et varem või hiljem koondub igal pool 80% ressursse 20 % omanike – meil siis skandinaavia omanike - kätte. Pareto ei osanud seda nähtust veel õieti seletada.

Tuumriigid on läbi ajaloo olnud Rooma ja Hiina impeeriumid, XIV-XV sajandil Mongoli ja Osmanite impeeriumid, XV-XVII sajandil Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland kusjuures Hispaania ja Itaalia langesid poolperifeeriasse. Poolperifeeriasse asetab American Sociological Rewiew 2000 aastal Brasiilia, Hiina, India, Iraani, Iisraeli, Lõuna-Korea, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Taivani ja Lõuna-Aafrika.
XIX sajandil viib Bismarck sõltuvusteooriat kasutades Saksamaa tuumriikide hulka. Bismarck võttis omaks Friedrich Listi varase sõltuvusteooria. List kirjutas, et räägitakse küll „Laissez faire, liassez faire“, aga saksa kaupmehed viivad ikka oma kauba Londonisse ja belglasd koovad riiet Inglismaale ja Portugal on Inglismaa viinamägi jne. Ehk teisi sõnu: vaba turu „nähtamatu käsi“ liigub ikka ühes suunas: perifeeriast tuuma poole. Loomulikke liitlasi nägi Bismarck õigesti Austria-Ungaris ja Venemaas. Von Listi jünger oli muide ka Venemaa peaminister Witte.

SÕLTUVUSTEEOORIA

American Sociological Rewiew nimetab tuumriikideks USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Austraalia, Itaalia, Jaapani, Hispaania, Kanada, Austria, Belgia, Hollandi, Šveitsi, Uus-Meramaa, Iirimaa, Portugali, Norra ja pange tähele: ka Taani, Rootsi ja Soome. Sinna klubisse meil teed ei ole, sest meilt voolab kapital välja ja tõmbajateks on tuumriikidest naabrid. Kui kuhugi jõuda, siis poolperifeeriasse, aga selleks on meil omal vaja perifeeriast turgu. Ja see saab olla vaid Venemaa.

Sõltuvusteooria ütleb, et kui avanevad piirid arenenud ja arengumaa vahel, siis arenenud maa majandus kasvab kokkuvõtteks enam ja arengumaa oma kahaneb. Seega imab arenenum riik arengumaa tühjaks, kuigi võiks ju oletada majanduste tasakaalustumist. Majanduses avatud anumate seadus ei kehti.

Indrek Neivelt kirjutab: „Varem uskusin õpikute juttu, et kapitalil pole rahvust. Enam ma seda ei arva. Tavaliselt on nii, et seal, kus on kapitali kodumaa, on ka peakontor ja kõige kallimad töökohad: arendus, turundus, finantsid. Ma vaatan oma endiste kolleegide järgi Hansapangas, et paljud nn kallid töökohad on liikunud Stockholmi ja inimesed koos nendega. Sama on ka teiste välisomandusse läinud firmadega. Ei tea, et keegi siin kontserni piires mingi suure arendustööga tegeleks.“

MEIE VÕIMALUS ON VENE TURG

Eesti asub kolme arenenud riigi mõjuväljas. Need on Soome, Rootsi ja Taani. Ja mida me näeme: meil domineeribki skandinaavia kapital. Eesti soost suurettevõtete pärisomanikke võib varsti juba sõrmedel üles lugeda. Nagu juba öeldud - vaid samuti perifeerias olev Venemaa oleks Eestile sobiv turg.

Kui sotsiaalteadused on siiani käsitlenud eraldi poliitika, majanduse ja kultuuri valdkondi, siis
täna ei saa enam vahet teha kus lõpeb riik ja kus algab turg või kus lõpeb turg ja algakodanikuühiskond. Longue durée, mis tähendab siis prantsuse koolkonna järgi ainsat mõistliku perioodi, mil saab ajaloost rääkida ehk vähemalt 500 aastat – sele pika ajalokäsitluse järgi on poliitika ja majandus vägagi seotud ka kapitalismi tekkimisel olgu siis Veneetsias või Inglismaal.

Kõik on läbi põimunud ja riikliku toetuseta ning õige poliitikata jookseb eriti perifeeriariigi majandus liiva selmet olla elujõuline ja jätkusuutlik, sest viie Euroopa rikkaima riigi hulka ei jõua me niikuinii. Need kohad on juba võetud.

Muide keiser Wilhelm I ütles Bismarcki kohta, et see on ainus mees, kes suudab viie palliga (loe: Euroopa tuumriigiga) žongleerida nii, et kaks neist on kogu aeg õhus...