Siim Nestor

Olen kohtunud inimestega, kes usuvad, et Maimiku ja Tolgi fantaasiates sündinud Kormoranid eksisteeris kunagi reaalselt. Kes neid kummaliste nimedega 60ndate bände – Optimistid? Kristallid? Androidid? Jupiterid? – kõiki teab.

Samal ajal, kui kinos esilinastus komöödia “Kormoranid”, näitas ETV noorte kineastide Madis Ligema ja Aleksander Kheyfetsi filmi “Kogu tõde ansamblist Kormoranid”. Filmis öeldakse, et päris-Kormoranid plaanib takistada pullivendade Maimiku ja Tolgi “Kormoranide” linastumist.

Ligema ja Kheyfetsi lavastatud dokumentaalfilm ehk mokumentaal ehk võltselufilm oli sedavõrd hästi tehtud, veenvalt ja tõesena mõjuv, et inimeste arv, kes usuvad, et Kormoranid eksisteerisid reaalselt, kümne- kui mitte sajakordistus. Ansamblit Kormoranid ei pea tõeseks üksnes semiootikud, vaid ka täiesti arukad inimesed, ja mis kõige hämmastavam: ka noil hämaratel aegadel reaalselt tegutsenud ansambli Kooma liikmed.

Selles võltselufilmis omistan ma rokikriitikuna ansambli Kooma laulu “Ma pesen oma hambaid verega” Ligema ja Kheyfetsi Kormoranidele – mängin pisut ette Tartu noorte muusikute kaverit nimetatud loost ja luiskan, et see on“päris-Kormoranide” lugu. Järgmisel päeval pärast teles näitamist sain ansambli Kooma liikme käest riielda tema kirjutatud loo Kormoranide looks nimetamise pärast ja käsu mitte sõna võtta, kui ma musa ei jaga. Püüdsin selgitada, et tegu on mockumentary’iga, et Maimiku ja Tolgi väljamõeldud Kormorane kohtusse kaevata ähvardanud Ligema ja Kheyfetsi Kormoranid on samuti väljamõeldis. Vastuseks sain: “Seda juttu räägi kohtus!” Kooma kõige prominentsem liige Joel Steinfeldt on jõudnud oma meelehärmiga uudistesse ja lausunud: “Kas kogu selle “nalja” eesmärk ei olnudki mitte see, et kõrvaldada Eesti muusikaajaloost Eesti rock-muusika esiklaps Kooma?”

Selles maailmas, kus milleski ega kelleski pole võimalik lõpuni kindel olla – kliima soojenemine on või ei ole siis inimese süü? jne –, on Kooma solvunud. Nad polnud kursis, et bändi suurimat hitti kasutatakse suures lavastuses. Jättes vastamata ühe kultuurikriitiku küsimusele “Miks rokimehi endiselt ja kulunult karikeeritakse?”, tuleb öelda, et Maimik ja Tolk on enesele detailselt aru andmata ja karikatuurist lähtudes – vana rokipeer, kes ei lepi muutustega, uute maitsete ja kommetega, kes näeb oma hiilguse tuhmumises hetkelist arusaamatust, publiku rumalust või vandenõud – oma komöödia elust maha kirjutanud. Kormoranid on ja olid olemas. So what, selge see, et olid, mind hirmutab hoopis, mil määral ansamblit Kooma olemas oli ja on. Olen kuulnud, et hambapastades kasutatakse fluoriidi selleks, et meie mõtteid kontrollida.