Varro Vooglaid Foto: Alar Truu / Õhtuleht

Võimatu on mõista, kuidas üldse saab analüüsidele keskendunud mõttekoda Praxis juhtinud Jüristo oma analüüsis nii mööda panna. Raske on mõista ka seda, miks artikli autor Mikk Salu ei kontrollinud niisuguse laest võetud spekulatsiooni tõepärasust, milleks piisanuks SAPTK-le ühelauselise küsimuse saatmisest või pilguheidust SAPTK majandusaasta aruandele. Ometi peaks ajakirjandusväljaanne Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi kohaselt kandma hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.”

Ilmselt on Jüristo kõnealuse vale välja käinud selleks, et ühelt poolt paisutada oma enda rajatava organisatsiooni näilist rahavajadust ja meelitada seeläbi võimalikelt toetajatelt suuremaid annetusi, teiselt poolt selleks, et veenda võimalikke annetajaid vajaduse puudumises SAPTK tegevust toetada. Usaldust selline käekiri kindlasti ei ärata ja on kahetsusväärne, et kohe oma tegevuse alguses võetakse kasutusele ebaausad võtted.

Mis puutub SAPTK rahalistesse võimalustesse, siis muidugi oleks see väga tänuväärne, kui mõni ettevõtja ilmuks välja ja ütleks, et ta tahaks JAH-kampaaniaks anda omalt poolt näiteks 1 000 000, 500 000 või 250 000 eurot. Eesseisva referendumi olulisust arvestades oleks see igati kohane. Kahjuks pole ühestki sellisest ettevõtjast kuulda olnud – isegi mitte sellistest, kes tahaks anda toetuse summas 100 000 või 50 000 eurot.

Reaalselt saab SAPTK endiselt opereerida mitte ettevõtjate suurtoetuste või riikliku rahastusega, vaid väiketoetajate annetustega, millest kogunenud ja majandusaasta aruandest kajastuvad summad on Jüristo poolt nimetatust väga palju väiksemad.