Tiit Vähit parafraseerida püüdes... ehk kas venelane saab olla Eesti president?

Indrek Tarand deklareerib, et on nõus küürakil elama, kui Vähi ja Savisaar ausalt avalikustaksid, milliste konkreetsete sammude eest kuipalju ja millist asja vastu antakse.

Eesti Suur Välispoliitika Assotsiatsioon (SVPA) kutsub üles alustama eelarvamustevaba diskussiooni olukorra parandamiseks tööturul. Eduka arutelu eelduseks on tehtud vigade tunnistamine ning soov orienteeruda tõeliste lahenduste leidmisele.

Tööandjad ja töövõtjad on ühe medali kaks külge, oma igapäevases tegevuses praktiliselt naabrid. Kutsume üles looma nende vahel vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid, keskenduma võimalustele ja lahendustele ning vältima naabreid solvavat retoorikat. J.F. Kennedyt parafraseerides - ei ole vaja küsida, mida töövõtjad on teinud selle suhte parandamise nimel, vaid on vaja küsida, mida on teinud tööandjad, täpsemalt just suurettevõtjad!

 SVPA toetab president Ilvese initsiatiivi teha pingutusi Töölepingu Seaduse muutusteks, mille esmaseks eelduseks on Riigikogu poolt tühja koha pealt tekitatud pingete kõrvaldamine ning mõningate positiivsete sammude astumine, nagu näiteks alampalga vastastikuse suurendamise kokkulepe umbes 10 kordselt.  Soovitame Tööandjatel tõsiselt kaaluda ajaloost tuttava (ja Saksamaal täna edukalt kehtiva) ühise struktuuri loomist. Ametiühingu esindajad peavad kuuluma ettevõtte nõukogudesse ja ka juhatusse! Või tuleks leida mõni muu tihedama läbikäimise võimalus. Sisuline vajadus selleks on suur ja see on kõikide huvides.

 Ka tänavu, 2008. aasta lõpus võime näha, et olukord ei muutu mitte aastate, vaid kuudega. Tööandjad peaksid selles olukorras valima lahenduste otsija ja koostööle orienteeritud partneri tee. Tööandjad võiksid anda töösuhetesse omapoolse toetava ja positiivse panuse ning mitte tegema takistusi koostööle. Meie poliitikutel ja ärieliidil on olemas vajalikud kogemused, oskused ja võimalused, et tõsta töötasu oma  ettevõtlussfääris otsekohe Skandinaavia keskmisele tasemele ja seda mitte üksnes erasektoris, vaid kindlasti ka munitsipaalametites.

 Kahepoolset, teineteist austavat läbikäimist toetavad inimeste tasemel nii ühised huvid, lugupidamine kui ka sarnased mured. Näiteks on paljud töövõtjad ikka veel ilma modernsest Pant-Hunt-Mehtonen röstimisprogrammist, mille tarvis oleks ometi kõigile vaja võimalused luua. Ettevõtlus ei ole blogi!  Omanikel ja juhtidel on eelkõige vastutus oma töötajate ees.

 Me tahame luua olukorra, kus eesti päritolu tööandjad ei peaks poliitilise künismi tõttu varjama oma nimesid, päritolu ja sissetulekuid.  Viimane aga on otseselt seotud tööandjate isiklikust huvist tulenevate sõnavõttude ja otsustega.

 Välispoliitika Assotsiatsioon loodab, et ettevõtjad lõpetavad asjatundmatu retoorika majandusraskustest ning katsed sellevastast teisitimõtlemist lämmatada.  Mõistame ka hukka „traditsioonilisest" poliitikast kõrvalekalduvate inimeste sildistamise!

No öelge mulle palun, mida teeks Tiit Vähi sellise pöördumisega?  Ma arvan, et ta isegi ei vihastaks. Võimalik, et ta viskab sellise teksti kui asjatundmatu ja sisepoliitilist pinget loova prügikasti. Võimalik, et ta annab intervjuu ajalehele Äripäev ja soovitab kõigil oma liistude juurde jääda. On muidugi ka võimalik, et ta solvub. Sest selle teksti ümberkirjutamine ESEA avalduse pealt kannab ka ühte sõnumit. Sest Eesti - Vene suhete „traditsioonilises" poliitikas on päris pikk ja sisukas osa ka Tiit Vähil endal. Eesti - Vene suhted ei alanud Ansipi ametisseastumise ega Pronkspoisi seiklustega. Vähi teab seda sama hästi kui kõik teised, kes teadmistest lugu peavad. Milleks siis ikkagi säärane ühekülgselt kõmisev pöördumine? 

Ma pean möönma, et eelarvamustevaba diskussioon oleks kindlasti mistahes ühiskonna probleemide osas tervitatav, kuid sedavõrd eelarvamusliku manifestiga sellist ei algata.  Hoopis eelarvamustevabam oli tilluke vahediskussioon selle üle, kas meie president võiks olla mitte-eestlane. See aga omakorda tõukus väitest, justkui oleksid ameeriklased valinud endale mitte-ameeriklasest presidendi.  Mis omakorda on jälle täitsa vale. Valdav osa inimestest on arvamisel, et eesti kodaniku puhul, kes ei ole traditsioonilises mõttes „eesti soost", pole sugugi välistatud ka presidendiks valimine. Kuid küsimuse esitajad ilmselt pelgasid sõna venelane, nagu tihti on peljatud ka sõna neeger.

Esitage küsimus selliselt, kas venelane saaks olla Eesti president?  Siis ilmneks palju rohkem eelarvamuslikku, kuid põhitulemuses järeldaks mõistlik vastaja ikkagi - jah, kui venelasest Eesti kodanik, kes oskab piisavalt eesti keelt ja on valijameeste meelest piisavalt eestimeelne, siis olgu ta aga valitud. Ja võib-olla olekski sellise inimese esilekerkimine hädatarvilik.  Siis ei peaks kogu aeg Vähi ja Savisaare kombel Kremli poole kookus olema.  Ja mina isiklikult oleksin nõus ka küürakil elama, kui Vähi ja Savisaar ausalt avalikustaksid, milliste konkreetsete sammude eest kuipalju ja millist asja vastu antakse.  Aga seda ju ei juhtu...

Suurärimehed ootavad Eesti-Vene suhete olulist paranemist

Eil­sel suu­ret­tevõtja­te as­sot­siat­sioo­ni (ESEA) aas­ta­kon­ve­rent­sil Ees­ti ja Ve­ne­maa va­he­lis­te su­he­te pa­ran­da­mi­seks vas­tu võetud aval­du­se kõrval va­lis ühen­dus ka esi­me­sed konk­reet­sed sam­mud, mi­da Ees­ti va­lit­sus peaks kõige­pealt as­tu­ma.

„Kõige esi­me­se as­ja­na tu­leb loo­bu­da Ve­ne­maa-suu­na­lis­te ne­ga­tiiv­se­te loit­su­de lau­su­mi­sest, mil­le­ga meie po­lii­ti­kud prae­gu jär­je­pi­de­valt te­ge­le­vad," ütles as­sot­siat­sioo­ni juht Tiit Vä­hi.

Tei­seks tu­leks Vä­hi sõnul kor­da aja­da ka­he rii­gi va­he­li­ne le­pin­gu­li­ne baas. „Kind­las­ti tu­leb pii­ri­le­pin­gu ra­ti­fit­see­ri­mi­se sea­dus vas­tu võtta il­ma iga­su­gus­te meie­pool­se­te li­san­dus­te­ta sel­le pream­bu­lis­se," lau­sus ta.

Eesti Päevaleht, 18. november (loe artiklit)