Top sada ja tarkusejanu
Möödunud nädalal kogus Von Krahli Akadeemia loengusari sadu tarkusejanuseid kuulama mõtteid asjade seisust, ühiskonnast ja inimese kohast selles, deviisiks "Postkapitalistlik ühiskond". Kolleeg kirjeldas sealset õhkkonda: "Kõik olid kohal," pidades silmas Eesti majanduseliiti ja arvamusliidreid. Teiste hulgas istusid Hannes Tamjärv, Indrek Neivelt, Rein Lang. Sisse pääsesid vaid eelregistreeritud ja paljud jäid ukse taha. Teemad ringlesid vabadusest, võrdsusest ja vendlusest ökokriisi teadvustamise ja hea uue ilma teemaliste unistusteni, sekka mõtteid põhumajade eelistest. Õhus oli pinget ja suuri vastamata küsimusi ning õhinat teada saada, mis on õige ja kuidas edasi, umbes nagu kunagi loomeliitude pleenumi aegu 1980ndate lõpus, kui Eesti seisis teelahkmel. Kostis muu hulgas Indrek Neivelti etteheitev üleskutse, et Eesti meedia võiks pakkuda midagi ka sajale mõtlevale inimesele.
Eesti ühemõõtmelise eduühiskonna selgroost käis juba mõni aasta tagasi läbi nõksatus, mis on pannud kõikuma seni kehtinud väärtushinnangud. Eliit on jälle muutunud rahutuks ja otsib elu mõtet. Jah, laiad rahvahulgad hindavad endiselt materiaalseid väärtusi üle kõige, teenivad kaheksast kuueni palka, vabal ajal trügivad kaubakeskustes ja lõõgastuvad televiisori ees, tehes oma elu valikud erinevate TV-mängude vahel.
Juba 1960. aastatel tõestas sotsiaalset mõju uurinud psühholoogia suurkuju Serge Moscovici katseliselt, et seisukohtade muutumine mingis küsimuses saab alguse mõjukast vähemusest, kui see on oma väidetes järjekindel. Rahvahulgad järgnevad ajapikku, kuigi esialgu tunduvad mõjuka vähemuse uued ideed veidrad ja võõrad.
Eesti mõjukas vähemus, rahateenimise vaevadest vabad inimesed, olgu neid sada või rohkem, on leidmas aega ja energiat elu suurte küsimustega tegelemiseks. Näeme seda majandus- ja poliitilise eliidi ja ka presidendi avalikest sõnavõttudest.
Teadmis- ja tarkusejanu vaevab ka teisi peale mõjuka ja targa tipp-saja, aga nemad ei väljenda ennast nii häälekalt või ei pane neid tähele meedia. Nende seisukohad väljenduvad otsustes kulutada oma väärtuslik aeg koolitustele. Eestit on tabanud tõeline koolitusbuum. Firmad käivad välja tuhandeid, ja mitte üldsegi enam ainult pragmaatiliste müügi- ja juhtimiskoolituste eest, vaid ka loengute eest, mis aitavad inimesel mõtestada oma olemasolu. Oskuslikumad koolitusettevõtjad on oma üritused viinud lausa kirikutesse, teades, et sakraalne keskkond annab guru jutule igavikulist mõõdet ja teeb igast mõtteavaldusest Sõna. Pirita klooster on avanud uksed nii juhtimisgurudele kui ka ühiskonnateadlastele, meistriklasside (või jutluste?) hinnad küünivad viiekohaliste arvudeni.
Inimene tänavalt imestab, kust see aeg ja raha. Tegelikult vaevab ka teda tarkusejanu. Ta käib nõia juures ja otsib oma olemasolu mõtet horoskoopidest. Esoteerika annab selged ja süsteemsed vastused kõige keerulisematele küsimustele, seletab üheselt ära kogu elu ega jäta õhku kahtlusi nagu teaduslikud seletused. Ja selles peitub salateaduste jõud. Oma vaevaga teenitud sajad kroonid paneb ta imerohtudesse, mis aitavad kõikide kehahädade vastu ja vabastavad ühtlasi needusest ja alkoholismist. Võib-olla kuulaks ta ka gurusid, kui ligi pääseks.
