17.10.2008, 00:00
Uus ATS on silmakirjalik
Mis kasu toob 10 000 praeguse ametniku ümbernimetamine
palgatöötajaks, kui nende töö sisu tegelikult ei muutu?
See on esimene mõte, kui lugeda uut avaliku teenistuse seaduse
(ATS) eelnõu ning selle uhke väljatoomise vastukajasid.
Ma ei suuda näha erilist tulu selles, et näiteks sekretär
või pressiesindaja ei ole tulevikus enam ametnikud. Oluline on, et
inimene teeks mõtestatud ja vajalikku tööd. Ning näeks
väljavaateid areneda, et asuda tulevikus süsteemis vastutusrikkamale
ja ka paremini tasustatud kohale.
Reform peaks vähendama
bürokraatiat ja lihtsustama kogu süsteemi. See taotlus on iseendast
hea. Praktikas loob kava aga aastateks, võib-olla koguni
aastakümneteks Eestis kaks paralleelset avaliku teenistuse mudelit –
ühe neile, kes asusid riiki teenima enne uut seadust, ning teise hiljem
tulijatele. See meenutab kangesti elu Nõukogude armees, kus vanad olijad
olid “isakesed”, hiljem tulnud aga “hinged” või
“kastrulid”.
Pole mingit kahtlust, et selline olukord
asub ministeeriumide ja riigiasutuste sisekliimat mürgitama ning
närima. Pole ka ime – kellele meeldiks siis olla see loll, kes peab
sama töö puhul leppima märgatavalt kehvemate tingimustega,
lühema puhkusega jne. Ning esitleda streigikeelu puudumist
töötajate puhul hüvena võrreldes ametnikega – no ma
ei tea. Kas teie teate mõnd inimest, kes valib töökohta selle
järgi, et streikida saaks?
Erasektoris teostatakse
põhjalikke ja valusaid reforme sageli nii, et antakse teada eelseisvast
struktuurimuudatusest, ning kõik uue süsteemi ametikohad on
senistele töötajatele vabad kandideerimiseks. Ainult et neid kohti on
ilmselt mõnevõrra varasemast vähem.
See oleks
riigi tasemel suhteliselt karm lahendus, kuid vähemalt jääks
ära selline paralleelmaailmade loomine, mida justiitsministeeriumi
eelnõu nüüd kaasa toob.
Avalikku teenistust tuleb
kindlasti reformida: eriti segane ja suvaline on praegune palgasüsteem. Ei
ole võimalik näiteks aru saada, miks ministeeriumide kantslerite
vahel peaks olema sellised palgakäärid nagu on praegu.
Samas kaldub uue ATSi esitlus juba populismi. Nii, nagu riigikogulased
avastasid kõigi “kärpimiste” ja
“loobumiste” kõrval võimaluse uue kuluhüvitise
arvel autosid liisida, nii leitakse ka uue seaduse augud ruttu üles. Ning
korraliku palga maksmisest olulistel kohtadel ei pääse riik nagunii.
Kui seda ei maksta, algab ajude äravool Euroopa Liidu, rahvusvaheliste
organisatsioonide palgale või lihtsalt Eestist välja. Tegelikkuses
toimub see juba praegu. Soov odavalt inimesi riigitööle palgata on
illusioon, mis tänases avatud maailmas ei ole määratud
teostuma.