Eelmisel nädalal toimus Tallinnas üle 20 aasta taas Elu Marss. Kui seda korraldati aastatel 1994-1995, oli kontekst teine ja ka aeg on edasi läinud. Me oleme riigina muutunud. Kas heaks või halvaks, eks see ole iga inimese enese teada ja teha.

Küll, aga ei ole muutunud abordipooldajate hinnangud. Selles osas on jäänud kõik ikka samaks. Ka Sandra Jõgeva poolt esile toodu puhul oli jutt sama: riidepuu, elavhõbe ja sibulad. Peab aga ütlema, et mingit muud lahendust välja ei pakutudki. Ja just nimelt ei pakutagi, sest abordipooldajate temaatika lõpebki seal. Ei meeldi ka peapiiskop, kes sel teemal julgelt sõna võttis. Oleks ka imelik mõelda, et Eesti kirikupea seisukohad oleksid teistsugused.

Aga süvenegem sellesse, miks siis aborti tehakse. Me oleme tegelikult teinud ühiskonnana teatud mõttes vähikäigu. Meil on kõik olemas, aga hinges valitseb tühjus.

Avalehele
194 Kommentaari
Loe veel: