Internet – mis see on? Goodbye, Priima country! Disko pole oluline, papp on põhiline. Tallinna sadama juhtkond eestistub. Mutrivõtmega leiba teenimas. Poliitiline võidujooks presidendi ametirahale Elumere lainetel loksudes. Kollapalaviku lõpp.

Internet – mis see on?

Eesti Ekspressis hakkab ilmuma sari, mis tutvustab Internetti kui kuuma sõna arvuti- ja meediaasjanduses. Internetist ja nn kübermaailmast on viimasel ajal palju räägitud kui moeasjast: iga arvutiasjanduses või meedias kaasa rääkida sooviva firma või üksikisiku auasi on olla „võrgus“. Kahjuks pole paljud inimesed Eestis kuulnud Internetist midagi konkreetsemat – ainult väga vähesed inimesed on selle kõikide võimalustega tuttavad.

Goodbye, Priima country!

Oht, et Eesti müüakse välismaalastele, on hääbumas. Eesti ongi juba nende päralt.

Svenska Tobaksile ei meeldi mitte üks põrm valitsuse plaan muuta tubakaaktsiisi seadust. Tallinna tubakavabrik peatab tootmise, 200 inimest jääb töötuks.

Suurt hulka eestlasi häirib tõsiasi, et palju, võibolla liigagi palju tähtsaid otsuseid langetatakse mitte Tallinnas, vaid Londonis, Stockholmis, Moskvas...

Pooleteise miljoni tarbijaga Eesti turul laiutavad Neste, Shell, Valio, Stockmann jpt Lääne firmad. Toiduainetööstus, tanklaketid, ehitus, kaubandus, side... võtmefirmad on välismaalaste käes. Lisaks on nende pihus ka rahahoovad ehk laenuandmine. Rahvuslik kapital tunneb end Lääne suurkompaniide kõrval ahistatuna.

Disko pole oluline, papp on põhiline

Eestis möllab ööklubide buum: avatavad ajaveetmiskohad muutuvad järjest suuremaks, uhkemaks ja kallimaks.

Tallinna sadama juhtkond eestistub

Koos aastavahetusega lahkus omal soovil töölt tormiliselt areneva Tallinna Kesklinna sadama direktor Boriss Popov. „Mees esitas ise lahkumisavalduse, kuna ta tundis ennast üha enam eestistuvas kollektiivis ebamugavalt. On kõige parem, kui inimene saab ise aru, et aeg on ära minna,“ ütleb Tallinna Sadama arendusdirektor.

EKSPRESSTSITAAT

„Indrek Toome on isiksus ja nüüd te tahate sellist inimest karistada vabadusekaotusega!“

Advokaat Simon Levin ringkonnakohtus

---

„Sellise raha eest oleks ma ise kohe nõus rahuvalverühma astuma, kui keegi loobub.“

Kaitseministeeriumi rahuvalveametnik Raul Öpik Bosniasse saadetavate sõdurite 9000kroonisest palgast.

---

„Stoi! Streljat budu!“

Tunnimees õhtul Kadrioru lossi ees jalutanud ärimees Indrek Stahlile.

---

„Ökotalu klientideks oleksid edukate ärimeeste naised, kes kunagi olid rikkad ja ilusad, nüüd aga tõbised.“

Talunik Mart Vahtel

Mutrivõtmega leiba teenimas


Keskkriminaalpolitsei asedirektor Koit Pikaro tõdes, et taksomaffiaga on pea võimatu võidelda.

Kriminaalpolitsei töötaja, kes proovis taksojuhti mängida, aeti teiste, tavaliste taksojuhtide poolt peatusest lihtsalt minema.

Pilt pealinna taksonduses on suuresti muutunud. Kantpead on maksustanud veel vaid Balti jaama, bussijaama ning Lasnamäe taksopeatustes seisvad autod.

Poliitiline võidujooks presidendi ametirahale

Mida lähemale jõuab iseseisvuse sünnipäev, seda rohkem on pretendente, kes loodavad esimesena tuua Moskvast tagasi Eesti Vabariigi presidendi auraha ning selle pealt poliitilist profiiti lõigata.

Mobiilside võidukäik

Sajandivahetusel võib mobiilsidest kujuneda tõsine konkurent tavalisele telefonivõrgule, sest oodata on mõlema hindade ühtlustumist. Et mobiilside on väärt äri juba täna, näitab ASi Eesti Mobiiltelefon eelmise aasta rohkem kui 120 miljoni krooni suurune kasum.

Riik Internetis

Hiljaaegu teatati raadios, et presidendi kantselei on ülemaailmses arvutivõrgus endale kodu­lehekülje sisse seadnud.

Internetist leiame muu hulgas ka ingliskeelse appikarje selle kohta, et geoloogiamuuseumist on kadunud Pilistvere-Kurla meteoriit.

Üks samm väljapoole, kaks sammu sissepoole

Läti Vabariigi piiril astub Eestist saabuva auto juurde ülbelt naeratav noor piirivalvur. „Mida veame?“ küsib ta jultunud omamehelikkusega. Takseerib dokumente ja teatab, et Lätisse ei pääse, kuna autol puudub päritolumaad tähistav EST-kleebis. Kuid ta annab mõista, et võimalik on ka kokkuleppele jõudmine. Piirivalvur pole peps – Eesti Vabariigi sajakroonist ei pea lattideks vahetama, see kõlbab niisama tasku pista.

Eestlased jälle Riia all

Esimest korda pärast Vabadussõda tunglevad eestlased jälle Riia all, seekord mitte püsside, vaid investeerimisplaanidega.

Elumere lainetel loksudes

Viru ärikeskuse kohvikus võib igal keskpäeval näha istumas kuue-seitsmemehelist soomlaste punti. Need on elukutselised „ristlejad“ – mehed, kelle kodu on Silja valgetel laevadel ja leivatööks viina- ja suitsuvedu üle lahe. Kuus teenivad nad umbes 24 000 krooni ega maksa ühtegi maksu. Ametlikult on nad töötud, enamikul jookseb panka abiraha Soome riigilt. Ühe reisiga võib päevaristleja Soome viia liitri viina, 15 liitrit õlut, 2 liitrit veini, 200 sigaretti. Ühe reisi hinnaks kujuneb pisut üle tuhande krooni (400 FIM). Mehed saavad oma kauba müügi eest hästiorganiseeritud müügivõrgu kaudu kätte 920 FIMi. Iga päeva võiduks on 480 FIMi, viiepäevase töönädala korral 2400 FIMi (6000 krooni) nädalas.

Raamatute lugemine alla 16 keelatud

Kui Tallinna linn ei leia võimalust Rahvusraamatukogu eelarves haigutava 1,2 miljoni krooni suuruse augu lappimiseks, kaalub raamatukogu nõukogu muude meetmete kõrval tõsiselt võimalust mitte enam väljastada lugejapileteid alla 16aastastele. Lugejaid salaja jälginud erariietes turvamehed kannavad ette, et 90 protsenti „lõhkumistest, karjumistest ja vargustest“ on toime pandud alaealiste raamatukogukülastajate poolt.

Kohvi ja Interneti liit

Maailmas on levima hakanud nn Interneti kohvikud. Need on kohad, kus kohvitassi taga saab teha retke Internetis peituvatesse informatsiooniavarustesse. Kohvi hinnale lisandub tasu elektroonilise posti või WWW kasutamise eest. Interneti kohvikud on eriti populaarsed Ameerikas, kus suur osa klientidest on ärireisidel viibijad. Euroopas on nähtus samuti kanda kinnitamas. Tuntumad Interneti kohvikud asuvad Londonis ja Amsterdamis. Endises sotsialismileeris sai käe esimesena valgeks Praha. Sealne Interneti kohvik asub kohaliku tehnikaülikooli keldris.

Turule tuleb taskuviin

Võitluseks üha enam leviva salaviinaga toob Liviko turule plastpudelis kange viina. Hakatuseks villitakse plastist lapikusse Viru Kange, pärastpoole ka kõike muud. Seda lootuses käestlibisevat turuosa soomlaste rahakoti arvel suurendada.

Kollapalaviku lõpp

Märtsi viimasel päeval läks hingusele kollane kaart. 1990. aasta suvel sündinud väärtpaber oli surres kaotanud 85 protsenti oma nimiväärtusest. Üks rõõm on eestlastele praegu jäänud. Lätlased on veelgi õnnetumad. Nende mänguraha maksab ainult viis protsenti nominaalväärtusest.

Viina mõju ja vastumõju

Kui Eesti alkoholiaktsiisi seaduse parandused võeti vastu siira sooviga riigieelarve tulusid suurendada, siis vist unustati, et igale mõjule leidub vastumõju. Tulemus ongi käes – aktsiisi laekumine on planeeritust tunduvalt väiksem. Kõrgest viinahinnast põhjustatud salaviina sissetung on nii võimas, et riigi piiritusetehased on sunnitud turu puudumisel tootmise peatama. Mõttetu on ka konfiskeeritud salaviina ümbervillimine Livikos. Ka sellele kaubale pole ju ostjat.