„Tule teisele korrusele ja edasi paremale ruumi lõppu. Seal on garderoob,“ kõlavad juhatussõnad. Teisel korrusel on merevaatega saal rahvast täis, Uku Suviste on lõpetanud, alustab Toomas Anni. Publik, enamik vanuses 65+, on pöördes. Paljud tantsivad, nii lava ees kui ka pingiridade taga.

Lavast umbes saja sammu kaugusel on üks nurgake sirmidega eraldatud. Seal, väikese lauapeegli ees, üksiku lambi all, istub Anne Veski. Vähemalt nii, silmad pärani, arvab üks pisut eksinud proua.

Aga see on hoopis Pille Pürg, Eesti ainus naisparodist. Riidepuul oota­vad oma korda veel Heli LäätseYana Toomi ja Alla Pugatšova kostüümid-parukad.

„Ja teile esineb Anne Veski! Palun!“ juhatab Toomas Anni järgmise esineja sisse. Pille, see tähendab Anne Veski, lööb lahti laulu „Eilne päev“. Kõik on nagu päris.

Pille tuli kodust Tartust ja parkis oma hiiglasliku Toyota Land Cruiseri nii, et ta seda laululava aknast näeb. Autot ta ei lukusta, jätab ka tagaakna viis sentimeetrit avatuks. „Kui keegi sinna käe paneb, siis sellest ilma jääb,“ muigab Pille.