Püüan aimu saada, mida tähendab elada kliimaneutraalselt. Kas ma tohin edaspidi kohvi juua? Liftiga sõita? Kui tihti tohin ma osta uusi riideid?

Statistika näitab, et minusuguse, enam-vähem keskmise eestlase kohta paisatakse Eestis aastas õhku 18,62 tonni süsihappegaasi (CO₂).

Aga see arv peaks olema 18 korda väiksem. Kui tahame saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks, siis peaks süsihappegaasi tekkima ühe inimese kohta aastas üks tonn.

Ja alates tänasest, 18. veebruarist üritan aimu saada, mida mina saaksin teha selleks, et mu igapäevaelu põhjustaks vähem CO₂-heitmeid. Püüan selle, mida tarbin, võimalikult täpselt kirja panna. See n-ö inventuur peaks näitama, mida valesti teen ja kust annaks kokku hoida.

Alustan päeva nagu tavaliselt. Keedan kaks tassi kohvi, lisan piima. Selgub, et kohvi heitmed on üüra­tud.